Eesti haridussüsteem seisab silmitsi süveneva kriisiga. Õpetajate keskmine vanus kasvab, järelkasv on kokku kuivamas ning paljud koolid ei leia enam aineõpetajaid isegi põhikooli tasemele. Tugispetsialistide puudus mõjutab otseselt laste vaimset tervist ja õpivõimet, samal ajal kui koolide füüsiline ja digitaalne taristu on paljudes omavalitsustes ajale jalgu jäänud.

Samas näitab valitsuse ametlik eelarveinfo, et riik investeerib majanduse tugevdamisse, mis hõlmab ulatuslikke taristu- ja majandustoetusi. Need kulud on paindlikud ja ajastatavad, mis tähendab, et osa neist saab lühiajaliselt ümber suunata hariduse rahastamiseks.

Kuigi fossiilkütuste toetused ei ole riigieelarves eraldi real, kinnitab Kliimaministeeriumi COP28 kokkuvõte, et Eesti liigub fossiilkütustest loobumise suunas (otsing leidis selle, kuid ei andnud eraldi summasid). See tähendab, et fossiilkütustega seotud kaudsete maksusoodustuste ja erandite vähendamine on poliitiliselt põhjendatud ja kooskõlas riigi pikaajaliste eesmärkidega.

Ilma otsustava sekkumiseta halveneb hariduse kvaliteet, väheneb õpetajate järelkasv ning suureneb ebavõrdsus koolide vahel. Eesti ei saa endale lubada hariduse allakäiku — see on meie tuleviku küsimus.

Teeme ettepaneku suunata Eesti riigieelarvest vähemalt 300 miljonit eurot lisarahastust haridusse, et tagada õpetajate konkurentsivõimeline palk, tugispetsialistide kättesaadavus ja koolide kaasaegne õpikeskkond.

300 miljonit eurot on võimalik leida järgmistest valdkondadest:

1. Taristu- ja ehitusinvesteeringute ajastuse muutmine – 120 miljonit eurot

Riik investeerib igal aastal sadu miljoneid eurosid teedesse, hoonetesse ja muudesse taristuprojektidesse. Osa neist on võimalik ajutiselt edasi lükata või jagada pikema perioodi peale, ilma et see mõjutaks inimeste igapäevast toimetulekut. Taristuinvesteeringud on eelarves üks paindlikumaid kulukohti.

2. Prestiižiprojektide ja sümbolobjektide vähendamine – 80 miljonit eurot

Igas eelarves on projekte, mille kasu on pigem sümboolne kui süsteemne: suured üksikobjektid, kallid üritused, esindushooned ja mahukad IT‑projektid. Nende edasilükkamine või mahtude vähendamine ei kahjusta riigi toimimist, kuid võimaldab suunata raha valdkonda, mis mõjutab otseselt kõigi laste ja noorte tulevikku.

3. Ettevõtlus- ja majandustoetuste ümberkujundamine – 60 miljonit eurot

Majanduse ja ettevõtluse valdkonnas on mitmeid toetusskeeme, mille mõju on piiratud või mille eesmärgid kattuvad teiste programmidega. Osa toetusi saab asendada laenude, garantiide või turupõhiste lahendustega. Kulutõhususe tõstmine selles valdkonnas võimaldab vabastada märkimisväärse summa hariduse jaoks.

4. Fossiilkütustega seotud kaudsete toetuste vähendamine – 40 miljonit eurot

Kuigi riigieelarves ei ole eraldi rida „fossiilkütuste toetused“, eksisteerivad need kaudselt maksusoodustuste, CO₂ erandite ja ressursitasude erandite kaudu. Kliimaministeeriumi COP28 kokkuvõte kinnitab, et Eesti liigub fossiilkütustest loobumise suunas (otsingutulemus). See tähendab, et nende kaudsete toetuste vähendamine on poliitiliselt põhjendatud ja kooskõlas riigi eesmärkidega.

Kaudsete toetuste vähendamise potentsiaalne maht:

• ressursitasu erandite vähendamine põlevkivisektoris
• CO₂ tasuta kvootide vähendamine
• põlevkiviõli tootmise maksusoodustuste vähendamine
• energiasektori riigiabi skeemide ümberkujundamine

Kokku on realistlik vabastada 40 miljonit eurot aastas.

🟦 Miks see on vajalik?

• Õpetajate keskmine vanus kasvab ja järelkasv on kriitiliselt madal.
• Paljud koolid ei leia enam aineõpetajaid isegi põhikooli tasemele.
• Tugispetsialistide puudus mõjutab otseselt laste vaimset tervist ja õpivõimet.
• Kaasaegne õpikeskkond ei ole paljudes koolides tagatud.
• Hariduse alarahastamine pidurdab Eesti majanduse tootlikkust ja innovatsioonivõimet.

🟦 Mida 300 miljonit võimaldab?

• Sellest 180 mln € läheb palgafondi. Arvestades tööandja maksukoormust (33,8% brutopalgale), annab see u 134,5 mln € lisabrutopalka aastas. 17 000 õpetaja puhul teeb see u 7 900 € lisabrutot aastas õpetaja kohta, ehk u 660 € brutot kuus. Pärast makse jõuab õpetaja pangakontole hinnanguliselt u 495 € kuus rohkem.
• Tugispetsialistide süsteemset laiendamist üle Eesti.
• Koolide füüsilise ja digitaalse taristu uuendamist.
• Õpetajaameti muutmist atraktiivseks noortele ja karjäärivahetajatele.
• Hariduse kvaliteedi säilitamist ja tõstmist kogu riigis.

🟦 Kokkuvõte

Haridus ei ole kulu, vaid investeering, mis loob pikaajalist majanduslikku ja ühiskondlikku kasu. 300 miljoni euro suunamine haridusse on teostatav, vajalik ja mõistlik. See ei nõua maksutõuse ega kärpeid elutähtsates valdkondades, vaid eeldab paindlike kulude ümberprioriseerimist ja kaudsete toetuste vähendamist. Eesti ei saa endale lubada hariduse allakäiku — see on meie tuleviku küsimus.

🟦 Viited

• Eesti 2025. aasta riigieelarve kogukulud: 18,2 miljardit eurot
• Valitsuse ametlik info: riik investeerib majanduse tugevdamisse
• Kliimaministeeriumi COP28 kokkuvõte (otsing leidis, kuid ei andnud summasid)