Tegemist on otsusega, mille mõju on 120-le lapsele, mitmesajale pereliikmele ja ka kooli kollektiivile, kuid mille puhul ei ole lapsevanemaid ja teisi asjaosalisi sisuliselt kaasatud.

Meile ei ole selgitatud, et selline lahendus on üldse päevakorras. Meile ei ole esitatud ülevaadet alternatiivsetest variantidest, nende plussidest ja miinustest ega kaalutluskäikudest, mis viisid just selle otsuse langetamiseni. Lapsevanematele ei ole tutvustatud ruumipuuduse tegelikku ulatust ega seda, milliseid meetmeid oleks võimalik rakendada väljaspool teise vahetuse lahendust. Ka kooli teates esitatud põhjendused ei kajasta sisulist analüüsi.

Tänapäevases koolikorralduses on taoline tagaseljaotsus lapsevanemate kaasamiseta ebaeetiline ja lubamatu. Riigikohtu praktikast – sh Metsküla kooli kaasusest – tuleneb selgelt, et lapsevanemate ärakuulamata jätmine hariduskorralduslikes otsustes on õigusvastane.

Laste heaolu ei ole otsusesse arvesse võetud

On teaduslikult tõestatud, et algkooliealiste laste õppimisvõime ja keskendumisvalmidus on kõrgeim päeva esimesel poolel. Lapsed vanuses 9–10 ei ole valmis tegema intensiivset õppetööd alles pärastlõunal, puhkamata, väsinuna ja sageli juba perepäeva rütmi arvestades üleval olnud mitmeid tunde.

Selline korraldus:

- halvendab laste tähelepanuvõimet ja õpiedukust,

- muudab iseseisva õppimise keerulisemaks ja vähendab lapsevanemate võimalust lapsi õppimisel toetada,

- takistab lastele olulist liikumist, huvitegevust ja sporti, mis on mitmetele lastele juba aastaid elurütmi osa,

- lükkab õhtused kodused tegevused väga hilisesse aega ega ühildu pere teiste laste päevagraafikutega.

Ei ole vastuvõetav, et kogu ühevanuseline õpilasgrupp seatakse olukorda, kus enamik regulaarset huviharidust muutub ajaliselt kättesaamatuks ning lapsed kaotavad võimaluse osaleda nii Kiili-sisestel kui ka väljaspool valda toimuvatel treeningutel, sh professionaalsel tasemel harrastatavates spordialades. Paljud lapsed on aastaid pühendunult tegelenud huvialadega, mis eeldavad järjepidevat osalemist ning mille treeningud toimuvad kindlatel aegadel väljaspool Kiilit – näiteks võistlustants, purjetamine, judo ja mitmed teised alad. Selliste treeningute ajakavasid ei ole võimalik ümber kujundada üksikute õpilaste koolikorralduse muudatuste tõttu, mistõttu tooks koolipäeva hiline algus kaasa olukorra, kus lapsed loobuvad oma senisest arenguteest, saavutustest ja võimalusest jätkata professionaalsel tasemel tegevust.

Planeerimisvastutust ei saa lükata laste ja perede õlgadele

Ruumipuudus ei ole tekkinud ootamatult. Valla elanike arv, elamuarenduse maht ja laste vanuseline jaotus on olnud prognoositavad. Avaliku võimu tegemata töö ja ebaõnnestunud renoveerimisprojekti tagajärgi ei tohi kanda õpilased ja nende pered.

Samuti on põhjendamatu väide, et „paremat lahendust ei ole leitud“, kui lapsevanematele pole esitletud ühtegi alternatiivide analüüsi. Tegelikud võimalused võiksid olla näiteks:

- kooli siseruumide kasutuse ümbervaatamine ja optimeerimine;

- rahvamaja või teiste valla ruumide ajutine kaasamine;

- moodulhoonete kasutusele võtmine;

- vallamaja või KVS-i ruumide ajutine ümberkorraldamine;

- ajutiste rendipindade kasutamine valla või KVS-i poolt, et vabastada Kiilis ruumi ajutiselt koolile;

- etapilised või rotatsioonipõhised ajutised lahendused.

Seni ei ole lapsevanemaid informeeritud, kas neid variante on üldse kaalutud või millise metoodika alusel analüüs tehti. Kommunikatsioon ja otsustusprotsess ei ole olnud läbipaistev

Korduvalt on lapsevanemad saanud vastuseks, et koosolekut ei soovita kokku kutsuda ja arutelu ei soovita avada ning arupärimisi summutatakse Stuudumi asemel pöörduma „ametlikele kanalite“ poole. Kool on varasemalt rõhutanud avatust ja dialoogi, kuid praegune lähenemine on vastupidine ning kahjustab usaldust kooli juhtimisprotsesside vastu.

Lapsevanematel peab olema õigus esitada küsimusi, saada vastuseid ja osaleda otsustusprotsessis, mis mõjutab otseselt nende laste koolipäeva, arengut ja igapäevaelu.

Pöördumisega soovime:

1) Õigusvastase otsuse viivitamatut tühistamist.

2) Põhjaliku kirjaliku analüüsi avalikustamist, mis sisaldab kõiki kaalutud lahendusvariante, nende mõju, maksumust, riskianalüüsi ja põhjendusi.

3) Lapsevanemate sisulist ärakuulamist enne uue otsuse vastuvõtmist.

4) Lapse huvidega arvestamist edasistes otsustes.

5) Avalikku hoolekogu koosolekut, kus vanematel on võimalik kohapeal arvamust avaldada ka kaasa rääkida.

6) Kohtumise korraldamist lapsevanematega juba 2025. aasta lõpus või hiljemalt 2026. aasta jaanuaris.

Juhime tähelepanu, et otsuse jõustamine ilma eeltoodud puudusi kõrvaldamata jätab lapsevanematele aluse pöörduda järelevalveasutuste ja vajadusel kohtu poole.