Riigikogu ei tohi võtta vastu Riigieelarve 2026 seadust, sest see on Põhiseaduse vastane.
Riigikogu peab riigieelarve viima kooskõlla Põhiseadusega.
Raha peab võtma Rail Balticu rajamise peatamise arvelt.
Rail Balticu rajamine on vastuolus mitme Põhiseaduse paragrahviga.
Põhiseadus kohustab arendada riiki
- mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
- mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule
- mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
Peaaegu kõik riigilt palka saavate töötajate valdkonnad on alarahastatud mistõttu on õpetajate, koorijuhtide, politseinike, päästjate, teatritegelaste, rahvatantsu trupijuhtide ja teiste liiga väikest palka saavate töötajate ühendused avaldanud protesti. Nendele liiga väikese palga maksmine on Põhiuseaduse vastane.
Kultuuri osatähtsus riigieelarves oli kuni 1999 aastani 5%. Siis läks Reformierakond võimule ja tegi riigirahadega populismi.
Kõige pealt kaotas ettevõtte tulumaksu. Nullindate alguses langetas üksikisiku tulumaksu 2% aastas. 26% oli, 20% jäi.
Tundmatuks jääda sooviva Kultuuriministeeriumi ametniku andmetel on 2025 aastal Kultuuriministeeriumi 1,96% riigieelarvest mida on rohkem kui kaks ja pool korda vähem, kui oli 1999 kuni Reformierakond võimule tuli.
Kultuuri alarahastamine on karjuvas vastuolus Põhiseaduse preambulas sätestatud kohustusega säilitada kultuuri läbi aegade ja õigluse printsiibiga.
Hariduse, kultuuri, päästeteenistuse ja sisejulgeoleku alarahastamise tõttu on riigis puhkenud katastroofid.
Kui me praegu katastroofe ei peata, siis järgmise kümnekonna aasta jooksul toimub totaalne krahh mis halvab rahva, lõhub ühiskonna ja võib hävitada riigi.
Nimetatud valdkondade esindajad on korduvalt ja korduvalt käinud kohtumas ministritega, meediale teatanud, teinud pikette sest nad ei ole rahul madalate palkadega, kuid kõik nende appikarjed on valitsuse kurtidele kõrvadele.
Valitsus peab alarahastatud valdkondadesse suunama rohkem raha.
Palgatõus peab olema suurem kui alarahastatud valdkondade esindajad praegu nõuavad.
Palgad peavad olema atraktiivsed, et noored oleksid huvitatud ning peatuks kaadrivoolavus mis halvab riiki nii nagu verest tühjaks voolamine organismi.
Kultuur peab saama 5% riigieelarvest.
Rahastamise allikaks Rail Balticu rajamise peatamine.
Katastroofid toimuvad ühtedel ja samadel põhjustel.
Alarahastatud valdkondadest lähevad töötajad parema palga peale.
Vanemad töötajad jäävad pensionile, aga noored ei ole huvitatud tööst madala palga eest. Noored lähevad massiliselt Eestist välismaale. Soomes elab üle saja tuhande eestlase.
Noored põgenevad majanduspõgenikena maakera teise otsa ja lähevad ennem Austraaliasse sulasteks kui isamaal tööle madala palga eest.
Katastroofid toimuvad kõikides riigieelarvelistes valdkondades välja arvatud Rail Balticu rajamine.
Õpetajate keskmine vanus on 56 eluaastat. Seega kümne aasta pärast on suur osa õpetajatest pensionil ning hakatakse koole kinni panema, sest pole õpetajaid.
Haridustöötajate Liidu andmeil on üle Eesti puudu 3500 õpetajat. Viimasel viiel aastal alustas üldhariduskoolides õpetajana 1989 inimest, lahkus 1679. Õhtuleht 22.august
Talise uuringu järgi plaanivad 45 protsenti õpetajatest lahkuda töölt. Delfi 7.oktoober 2025
Kui pole õpetajaid, siis jäävad lapsed kirjaoskamatuks.
Kui noortel ei ole keskharidust, siis nad ei saa minna kõrgkoolidesse. Aga siis surevad välja kõik elukutsed milleks on vaja kõrgharidust.
Põhiseadus sätestab, et riik peab tagama keele säilimise läbi aegade. Aga kui pole õpetajaid, siis jääb rahvas kirjaoskamatuks ja hävib kirjakeel. Ilma hariduseta muutub eesti keel antikeeleks.
Hariduses on totaalne krahh juba alanud.
Martin Ehala uurimustöös selgus, et veerand kõrgkoolide esmakursuslastest on funktsionaalselt kirjaoskamatud. Sõnad loevad kokku, aga mõttest aru ei saa.
Sama oskamatud ollakse ka eneseväljenduses.
Kirjaoskamatus ja harimatu kõnekeel on Põhiseaduse vastane. Põhiseadus kohustab riiki hoidma keelt läbi aegade.
Koolilapsed on ühed maailma parimad Pisa testis, aga Pisa test näitab tuupimist mitte õppimist.
Eesti riigist saab Eesli riik ja rahvast pööbel.
Samasugune töötajate ja teenistujate põud valitseb kõikides riigieelarvelistes valdkondades.
Kui pole enam perearste, siis haiged surevad haigustesse mis on ravitavad.
Kui pole koorijuhte ja rahvatantsu truppide juhte, siis ei saa valmistuda laulu- ja tantsupeoks.
Laulu-ja tantsupidude traditsiooni väljasuremine on vastuolus Põhiseadusega mis nõuab kultuuri säilimist läbi aegade.
Kui pole enam politseinikke, siis kuritegevus vohab nagu 1994 aastal kui tapeti üle neljasaja inimese.
Põhiseadus nõuab, et riik peab tagama sisemise rahu, aga kui pole enam politseinike siis pole kedagi, kes peaksid rahurikkujad kinni
Kui pole enam päästjaid, siis põlevad majad ilma, et neid keegi kustutaks.
Palgad mis ei ole vastavuses elukutsete tähtsuse, tööpanuse ja inflatsiooni kasvuga on Põhiseadusevastased.
Põhiseadus kohustab riiki tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Rail Balticut pole mitte kellelegi vaja. Pole vaja sel lihtsal põhjusel, et Tallinn-Tartu-Riia vahet rongid sõidavad ning pole mõtet rajada Tallinn-Pärnu-Riia.
Julgeoleku kaalutlus ei vasta tõele, sest Tallinn-Tartu-Riia marsuut oleks rindejoonele lähemal kui Tallinn-Pärnu-Riia.
Tallinn-Tartu-Valga marsuudil poleks olnud vaja rajada raudtee tammi ega hooldusteid.
Rail Baltic on üle mõistuse kallis. „Veel 2017. aastal uskusid projektis osalevad riigid, et raudtee rajamine maksab kokku 5,7 miljardit eurot. 2022. aastal tehti uued arvutused, mille järgi kuluks Rail Balticu täies mahus väljaehitamisele 13,9 miljardit eurot. 2023. aasta juulis vaadati otsa järjekordsele analüüsile, mis pakkus raudtee hinnaks 25 miljardit eurot”. “Senisel rajal jätkamist kirjeldas ühisettevõte RB Rail mõni kuu hiljem toimunud koosolekul sõnadega "alusta kõike ja ära lõpeta midagi".”.ERR 22.mai 2024
“Tallinnast Iklani ulatuva raudtee ja osaliselt selle muldkeha ehitamine läheb maksma kuni 932 miljonit eurot”. Äripäev 2.oktoober 2024.
“Riigikontrolli auditi järgi on Rail Balticu Eesti osa esimese etapi lõpuleviimiseks puudu vähemalt 500 miljonit eurot isegi juhul, kui Eestil õnnestub Euroopa Liidu eelarvest saada 1,2 miljardit eurot lisaraha. Kui toetus osutub väiksemaks, kasvab puudujääk veel. Juhul kui lisaraha üldse ei eraldata, ulatuks esimese etapi lõpetamiseks vajaminev summa ligikaudu 1,7 miljardi euroni”. Pärnu Postimees 7.november 2025
„Miljardeid eurosid kallinev Rail Baltic seisab silmitsi rahanappusega: seda summat pole võtta isegi Euroopa maksumaksja rahakotist”. Postimees 29.oktoober 2023
Trassi kallinemise üheks põhjuseks on see, et trass kulgeb läbi kolme raba.
Harjumaal Männiku raba ning Pärnumaal Rääma ja Taarikõnnu raba.
Rabad on vaja kaevata turbast tühjaks ja täita ehitusmaterjalidega.
Rail Balticu ehitamiseks maavarade varustuskindlus uuring näitas, et ehitusmaavarade varud langevad alla kriitilise piiri. Mistõttu ei saa ehitada maju ega rajada teid.
Ka see olukord on Põhiseaduse vastane.
Põhiseaduse § 5 sätestab et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
Rabade täitmine ehitamiseks vajalike maavaradega ei ole säästlik kasutamine.
Meie seast lahkunud Hardo Aasmäe rääkis enne surma, et Rail Balticu tegelik rajamise põhjus on korruptsioon.
Trassi rajamiseks on vaja kolossaalne kogus ehitusmaterjale. Kolossaalne kogus võimaldab juurdekirjutisi ja „tulud“ pooleks.
Hardo Aasmäe suri kukkudes trepist alla. Linnalegend räägib, et Hardo tapeti lükates trepist alla, sest hakkas segama korruptsiooni.
Suurema osa Rail Balticu maksumusest maksab Euroopa Ühtekuuluvusfond, aga Eestil on ka omaosalus. Täna ei tea veel mitte keegi kui palju peab Eesti Rail Balticu rajamise eest maksma, aga suurusjärk on miljardites.
Aastaks 2030 ei ühendata Rail Balticaga Riiat ega Vilniust, sest raha pole. Millal raha tuleb ei tea keegi. Õhtuleht 26.september 2025
Kui Rail Baltic oleks täna valmis, siis peaks riik igal aastal doteerima sada miljonit eurot ütles pangandustegelane Indrek Neivelt Vikerraadiole antud intervjuus.
Lätlased ja leedukad mõistaksid eestlasi, kui ka eestlased jätavad Rail Balticu rajamise pooleli.
Valitsus peaks kartma, et kui Rail Baltic valmis saab, aga kasu temast ei ole, siis eestlased kaotavad Euroopa Komisjoni juhtide jaoks usaldusväärsuse.
Kui valitsus Rail Balticu rajamist ei peata, siis saadame Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyenile kirja, milles tõestame, et Kaja Kallas lasi raisata mitukümmend miljardit Euroopa Ühtekuuluvusfondi raha teades, et Rail Balticut poleks olnud mõtet rajada.
See pöördumine võib lõpetada Kaja Kallase karjääri.
Rail Balticu rajamise peab peatama, et peatada katastroofid, mis kulmineeruvad apokalüpsisega.
Riigil on odavam maksta riigihangete võitjatele õigustatud ootuse rikkumise eest, kui lasta katastroofidel ja apokalüpsisel halvata rahvast ja lõhkuda ühiskonda.
Rail Balticu rajamine toob kaasa katastroofid paljudes külades, mis asuvad trassist 50 kilomeetri raadiuses ehk siis 100 kilomeetri ulatuses. Nii suurel maal hakatakse kaevandama Rail Balticu jaoks vajalike ehitusmaterjale.
Harjumaal asus Laabi küla mis oli Harku karjääri purustustsehhi vahetus läheduses. Laabi külas toimusid õudused.
“Piketi korraldaja Igor Sutškovi sõnul on raskeveokid lõhkunud ära asfalttee Laabi külas. Samuti on tee kaetud pidevalt paksu kleepuva lögakihiga. Ümbrus näeb välja nagu ulmefilmis, mis käsitleb elu pärast aatomisõda ja on täiesti sobiv šokiturismi arendamiseks.
Karjääri purustustsehhi tegevuse tulemusena kurdavad paljud kohalikud tolmust tingitud allergiliste, astmaatiliste ja hingamisteede haiguste üle. Akna- ja autopesust võib rõõmu tunda vaid mõne tunni, hiljemalt 24 tunni pärast peaks tööga uuesti alustama. Ööpäevaringne pidev müra ei võimalda normaalset puhkust, soodustades neurootiliste haiguste teket” Harku karjäär peab inimeste terroriseerimise lõpetama!” Eesti Päevaleht 22.mai 2004
Laabi küla ei ole enam, sest kõik külaelanikud kolisid minema.
Sama saatus ootab kõiki külasid mis asuvad Rail Balticu karjääride purustustsehhide kõrval.
Keskkonna katastroofide põhjustamine on samuti Põhiseaduse vastane.
Põhiseadus § 53sätestab. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
Karjäärid ja purustustsehhid ei säästa elu-ja looduskeskkonda. Riigil ei ole nii palju raha, et maksta kinni keskkonnakatasroofid.
- Riigikogu peab riigieelarve Põhiseadusega kooskõlla viimiseks rahuldama kõigi nende töötajate ühenduste palganõuded kes on nõudnud palgatõuse.
- Kehtsestama riigieelarves kultuuri osatähtsuseks 5%.
- Peatama Rail Balticu rajamise.