Eestis võetakse taarana vastu vaid joogipudelid, samas kui korduvkasutatavad toidupurgid lähevad ümbertöötlemisse või jäätmetesse. Nii hävib kvaliteetne klaas ja kulub tarbetult energiat, kuigi purke saaks uuesti kasutada.
Praegune süsteem ei toeta elanike, väiketootjate ega keskkonnateadlike ettevõtete soovi purke tagasi koguda ja taaskasutada, sest puudub tagastamisvõimalus ning selge motivatsioonimehhanism, nagu on taarasüsteemis.
See olukord on vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu ringmajanduse põhimõtetega, mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka, soodustada korduvkasutust ning hoida materjale võimalikult kaua ringluses. Klaaspurkide potentsiaalne korduvkasutus on suur, kuid praegune õigusraamistik ja taarasüsteem seda ei võimalda.
Teeme ettepaneku täiendada Eesti taarasüsteemi määrust nii, et see hõlmaks ka standardiseeritud klaaspurke, millele on võimalik lisada pandimärk ning mida tootjad ja müüjad saaksid võtta tagasi sarnaselt joogipudelitele.
Selleks tuleks:
- Töötada välja klaaspurkide standardid ja märgistussüsteem, mis sobiks olemasolevate taaramasinatega.
- Luua tootjatele ja pakendajatele võimalus liituda vabatahtlikult klaaspurkide pandisüsteemiga, alustades levinud suurustest (nt 200 ml, 330 ml, 500 ml, 720 ml).
- Uurida ja rakendada toetusskeeme väiketootjatele, et nad saaksid kasutada samu purgitüüpe ja osaleda süsteemis ilma liigse kulukoormuseta.
- Anda Keskkonnaministeeriumile ja Eesti Pandipakend AS-ile ülesanne algatada vastav analüüs ja koostada seadusemuudatuse eelnõu.
Selle muudatuse tulemusel väheneks klaasijäätmete kogus, suureneks korduvkasutuse osakaal ning tarbijatel tekiks võimalus tagastada ka purgid sama mugavalt kui joogipudelid. See aitaks kaasa Eesti ringmajanduse eesmärkide saavutamisele ja oleks loogiline samm keskkonnateadliku tarbimise suunas.
Kokkuvõte
Kutsume Riigikogu ja Keskkonnaministeeriumi üles algatama muudatusi, mis võimaldaksid lisada klaaspurgid Eesti taarasüsteemi osaks. See samm toetab ringmajanduse eesmärke, vähendab jäätmeid ja annab igale purgile uue elu.