Soovime põhiseaduse muudatust, mis annaks rahvale õiguse algatada umbusaldust valitsuse ja Riigikogu suhtes ning kutsuda esile erakorralised valimised, kui rahvahääletusel kaotatakse usaldus.
Eesti põhiseadus ei võimalda rahval otse avaldada umbusaldust valitsusele ega Riigikogule. Ainus võimalus valitsuse umbusaldamiseks on Riigikogul endal. Rahvaalgatusel ei ole seaduslikku jõudu umbusalduse algatamiseks, mis tähendab, et rahvas on kõrvale jäetud poliitilise vastutuse kehtestamisest. See piirab kodanike õigust sekkuda olukordadesse, kus valitsejad ei esinda enam ühiskonna enamuse tahet.
Teeme ettepaneku täiendada põhiseadust, et anda rahvale järgmised õigused:
- Võimalus algatada umbusaldusavaldus peaministrile, valitsusele või Riigikogu koosseisule;
- Kui vähemalt 50 000 kodanikku toetab algatust, korraldatakse rahvahääletus;
- Kui rahvahääletuse tulemus kinnitab usaldamatuse, saadetakse valitsus või Riigikogu laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.
Selline muudatus tugevdab demokraatiat, taastab rahva usalduse riigi vastu ja tagab, et valitsus vastutab reaalselt oma rahva ees.
Kõrgeima riigivõimu kandja ei ole rahvas vaid RIIGIKOHUS !
Rahvale Põhiseadusega antud õigus algatada rahvahääletus on ainult õigus ja praeguste seaduste kohaselt ei saa see realiseeruda. 1. Põhiseadus §1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 2. Põhiseadus § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. Riigikogus võivad rahvaesindajad algatada rahvahääletuse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. § 128. Rahvahääletuse algatamine (1) Rahvahääletuse algatamise õigus seaduseelnõu vastuvõtmiseks või muu riigieluküsimuse otsustamiseks on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil. Meile jääb arusaamatuks selle seaduse realiseerumise võimalus, sest rahvaesindajatele antud õigus algatada rahvahääletus jääbki ainult õiguseks kunas kehtib; Rahvahääletuse seadus, milles §8 lg 1 järgselt; Rahvahääletust ei toimu, kui; p 1 kohaselt Riigikohus tühistab Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; siit järeldame, et Riigikohus on kõrgemal kui Riigikogu ja siit omakorda järeldub, et tegelikult kõrgeima riigivõimu kandja on riigikohus. Järeldus; 1. Rahvahääletuse algatamise õiguse küsimuses ei ole rahvas kõrgeima riigivõimu kandja. Vastuolu Põhiseadus §1 2. Rahvas ei saa teostada kõrgeimat riigivõimu rahvahääletuse kaudu. Vastuolu Põhiseadus §56
Kui aega on, siis palume lugege ja toetage! Lõpetage e-hääletamine - vastuolu rahvusvahelise õigusega, EV Põhiseadusega.
Riigikogu saadikud
1. Rahvahääletuse korraldamiseks peaks piisama 34 rahvasaadiku poolt häälest, mitte 51 nagu praegu. 2. Anda presidendile õigus rahvahääletuse korraldamiseks.