Ei tuuletööstusele Märjamaa vallas!

Eestisse planeeritavate maismaa tuulikute kõrgus on Euroopas, ning suuresti kogu maailmas, ainulaadne. Laiemalt levinud praktika kohaselt püsitatakse taolise kõrgusega tuulikuid merre. On vaid mõned üksikud näiteid sarnase kõrgusega tuuliku, mitte tuuletööstuse, püstitamisest inimasustuse lähedale, seega ei saa olla veendunud tuulepargi ohutuses. Ei ole kindlaks tehtud, et planeeritava kõrgusega tuugenitel puudub kahjulik mõju inimese tervisele ja looduskeskkonnale.

MÕJU INIMESELE

• Pikaajaline elamine tuuletööstuse läheduses mõjutab inimese vaimset ja füüsilist tervist. Tuulikud tekitavad kuuldavat ja pidevat müra. Liikuvad tiivikud tekitavad häirivat varjutust ja öine valgustus on samuti visuaalseks reostuseks;
• Tuulikud tekitavad kõrvale kuuldamatut infraheli. Tuulikute tekitatud infraheli võimalikku pikaajalist kahjulikku mõju, eriti just nii kõrgete tuugenite puhul, inimese tervisele pole Eestis piisavalt uuritud. Tuuliku poolt tekitatud impulsiline infraheli kahjustab pideva kokkupuute korral tervist, eriti tuugenite lähedal elavate inimeste puhul;
• Tuuletööstuste läheduses elavatel inimestel on täheldatud unehäireid ja sageli kaasnevad sellega ka väsimus, ärevus, ärrituvus ja stressitaseme tõus. Sümptomiteks võivad olla ka peavalud, pearinglus, jõuetus, keskendumisraskused ja isegi südamerütmihäired (https://www.youtube.com/watch?v=KaQnJVBBbg4);
• Eestis kehtivad müranormid pärinevad hiigeltuulikute eelsest ajast ning vajavad põhjalikku uuendamist;
• Märjamaa valla maastikuvaated ja kodukohatunnetus muutuksid jäädavalt. Maal elades tahame vaikset idülli ja puutumatut loodusvaadet, mitte tööstusmaastikku. Seda visuaalset reostust, mida tuugenid tekitavad, ei korva miski (https://arvamus.postimees.ee/8220399/maarja-vaino-taitmatute-koletiste-toitmine-hakkab-segama-meie-laste-eestlasteks-kasvamist);
• Makstavad talumistasud ei hüvita kinnisvara väärtuse langust ega korva tervisekahjusid.

MÕJU JULGEOLEKULE

• Energiajulgeoleku tagamiseks vajame juhitavaid võimalusi elektri tootmiseks (gaasi- ja põlevkivijaamad kuni parema alternatiivi valmimiseni);
• Soomlased on uurinud tuuletööstuste mõju radaritele ja leidnud, et need mõjutavad radarite tööd oluliselt. Samuti häirivad tuulepargid mobiilsidemastide omavahelist suhtlust, mis toimub õhu kaudu;
• Eestis ei ole tuuletööstuste ümber tehtud spetsiaalseid mõõtmisi radari- ja sidehäirete tuvastamiseks. TTJA plaanib soetada uusi aparaate elektromagnethäirete täpsemaks mõõtmiseks. Raha seadmete ostmiseks tuleb, muidugi, maksumaksja taskust. Kui palju on vaja kulutada lisaraha olemasolevate ja plaanitavate maismaatuuletööstuste sidehäiringute leevendamiseks?

MÕJU LOODUSELE

• Iga tuugeni juurde on vaja rajada juurdepääsuteed ning muu vajalik taristu. Ühe tuugeni tarbeks on vaja kuni 2ha pinda;
• Tööstuse rajamisel on peamisteks meetoditeks lageraige ja raadamine (deforestation). Raadamise tulemusel hävitatakse mets kui ökosüsteem täielikult. Tuulikutööstuste rajamise tõttu on ohus meie metsad ja aastate vältel tekkinud loomade, lindude ja taimede elukohad;
• Paljud meile väärtuslikud looduslikud paigad muudetakse sisuliselt tööstuspiirkondadeks, mille habras tasakaal saab olema tugevalt häiritud. Tegelik mõju elusloodusele kui tervikule on teadmata;
• Iga tuulikutööstuse ehitus vajab suurtes kogustes kruusa, killustikku ja liiva - kuskohast see materjal kõik võetakse? Ikka meie kõigi maapõuest;
• Tuulegeneraatorite pöörlevad labad on lindudele ja nahkhiirtele ohtlikud. Eestis kuuluvad kõik nahkhiirte liigid teise kaitsekategooriasse;
• Uuemad uuringud on välja toonud fakti, et tuulikud muudavad lokaalselt kliimat nende ümber, mõjutades lähiümbruses tuuli ja sademeid;
• Keemiline reostus looduses - kokkupõrgete tõttu vihma/lume/rahe osakestega kiirusel 350 km/h, kuluvad pöörlevad tiivikulabad pidevalt. On leitud, et plastreostuse koguseks võib olla 62 kg turbiini kohta aastas. Labadest lenduv keemia ladestub ümberolevasse loodusesse ning leiab tee ka meie põhjavette;
• Samuti puudub praegu „roheline tehnoloogia” kasutatud tuulikute ja labade utiliseerimiseks.

MÕJU MAJANDUSELE

• Tuugenite kasutegur (20-30%) meie geograafilises asukohas ja kliimas, võrreldes mistahes teise elektritootmisjaamaga, on võrdlemisi väike ning ebaproportsionaalselt suure keskkonna jalajäljega;
• Tuugenitööstuste lähedal asuva kinnisvara väärtus väheneb, sest inimesed ei soovi elama asuda kohta, kus elamine võib kahjustada tervist. Samuti ei soovita elada pideva müra ning visuaalse reostuse keskel;
• Vastupidiselt teiste riikidega ei ole Eestis tuuletöösturitel kohustust kompenseerida kodanike kinnisvara hinna väärtuse langust, isegi juhul kui kodud on näiteks terviseprobleemide tõttu muutunud elamiskõlbmatuks ja minema kolimisest on saanud perede jaoks paratamatu tagajärg. Kui palju inimesi otsustaks Märjamaa vallast lahkuda, kui siin enam elada ei saa ja mida teeks see kohaliku kultuuri ja majandusega?
• Eesti aastane elektritarbimine suureneb ka kõige optimistlikuma prognoosi järgi väga vähe, ning juhitamatu elektritootmise asemel peaks olema esikohal juhitav tootmine (https://www.err.ee/1609593533/energeetikaeksperdid-lasevad-valitsusliidu-energiaplaani-soelapohjaks);
• Tuulikutega toodetakse energiat, mille tootlikkuse protsent on madal ja vajab kõrvale juhitavaid võimsusi. See on maksumaksjate poolt doteeritud ja kokkuvõttes ei muuda tavainimese jaoks elektri tarbimise hinda odavamaks.

Valla arengukava kohaselt on Märjamaa on turvaline, atraktiivne ning loodussõbraliku elu- ja töökeskkonnaga vald ning vallas on avatud, kogukondi kaasav ja piirkondade eripärasid arvestav juhtimine. Arengukavas on rõhutatud looduskeskkonna ja loodusväärtuste tähtsust turismi arendamisel. Tuuletööstuse rajamine läheb vastuollu arengukava prioriteetidega, korraga ei saa ellu viia vastuolulisi eesmärke. Planeerimisotsuste tegemisel peab kohalik omavalitsus arvesse võtma valla strateegilisi dokumente ning vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 on valla juhtimisel kohustus lähtuda valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest.

Kohalike elanikena on meie seisukoht, et jätkuv kliimapoliitika elluviimine ei saa ega tohi toimuda kohaliku looduse ja kodanike huvide arvelt. Igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus (KeÜS § 23). Me ei ole nõus, et meie elukeskkond ja selle lahutamatuks osaks olev looduskeskkond muudetakse meile tundmatuseni. Hoides tervet mõistust, oma lapsi ja loodust oleme sellisele energiapoliitikale kindlalt vastu.

Nõuame tuuletööstuse planeerimise ja rajamise lõpetamist Märjamaa vallas! Nõuame Märjamaa Vallavolikogu 26. juuli 2022 otsusega nr 64 Märjamaa vallas algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lõpetamist.

Kutsume Märjamaa vallavalitsust ja vallavolikogu üles austama meie kodukohta Märjamaa valda ja rahvast, kelle eest te peaksite seisma.

Algatuse on koostanud MTÜ Eluterve Märjamaa: Rudolf Jeeser, Maria Põhako, Tarmo Kask, Artur Mokrous, Mari Kann, Marion Rakaselg ja Mart Martma