Meie, allakirjutanud, teeme Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku algatada protsess Eestis topeltkodakondsuse lubamiseks. Sellise muudatuse on muutnud eriti aktuaalseks Riigikogu otsus tühistada Eestis elavate kolmandate riikide kodanike õigus hääletada kohalikel valimistel.
Riigikogus valimisõigust piirava põhiseaduse muudatuse vastuvõtmisele eelnenud aruteludes rõhutati korduvalt, et sellega soovitakse motiveerida inimesi võtma Eesti kodakondsust.[1]
Hetkel sätestab kodakondsuse seadus, et isiku suhtes, kes on teise riigi kodanik, jõustub otsus Eesti kodanikuks lugemise kohta alles pärast seda, kui ta on esitanud tõendi, et on teise riigi kodakondsusest vabastatud.[2] Praktikas ei ole sellise tõendi saamine alati just väga lihtne.
PROBLEEM VENEMAA KODANIKEGA
Näiteks otsustas valitsus anda 2012. aastal Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest Isidor Levinile,[3] kes suri hiljem siiski Eesti kodanikuks saamata, sest ei tahtnud maksta Venemaale raha Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobumise eest.[4] Hetkel kehtiva hinnakirja järgi tuleb Venemaa saatkonnas Eestis maksta kodakondsusest loobumise avalduse sisseandmisel selle läbivaatamise eest 286 USA dollarit (umbes 265 eurot).[5]
Arvestades, et Eestis elab umbes 78000 Venemaa kodanikku,[6] tuleks neil maksta oma avalduste läbivaatamise eest Venemaale kokku 22,3 miljonit dollarit. Selle raha eest saaks Venemaa hinnanguliselt vähemalt 630 praegu Ukrainas maapealsete sihtmärkide ründamiseks kasutatavat drooni Shahed[7] või 2230 odavamat drooni, mida kasutatakse Ukraina õhutõrje ja võitlejate liikumise tuvastamiseks.[8]
Praegu kehtiv nõue esitada Eesti kodakondsuse saamiseks tõend, et Venemaa on isiku enda kodakondsusest vabastanud, tähendab sisuliselt nõuet rahastada Putini sõjamasinat. Ukrainlased peavad aga maksma sellise poliitika tõttu enda eludega.
Kui määratlemata kodakondsusega isikult tahetakse tõendit selle kohta, kas tal on või ei ole Venemaa kodakondsus, peab ta maksma selle saamiseks Venemaa saatkonnas 65 dollarit. Eesti meediast on käinud läbi ka lugu, kuidas Eesti kodakondsusega inimene pidi hakkama Politsei- ja Piirivalveameti nõudel valima Eesti ja Venemaa kodakondsuse vahel, kuigi seda viimast tal enda teada ei olnudki.[9] Kõik sellised kurioosumid jääksid olemata, kui Eesti lubaks topeltkodakondsust.
Venemaa kodanikud, kes on elanud Venemaal, võidakse kutsuda kodakondsusest loobumiseks ka Venemaale, näiteks sõjaväepiletit tagastama. On väljendatud kartust, et sellisele käigule võib järgneda hoopis saatmine kahurilihaks Ukrainasse.[10] Meie hinnangul ei ole sellised hirmud põhjendamatud. Juba 2022. aastal tunnistas ka toonane peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) valitsuse pressikonverentsil vajadust arutada, kuidas lahendada olukord nende inimeste puhul, kes peaksid minema Venemaa kodakondsusest loobumiseks Venemaale.[11]
PROBLEEM UKRAINA KODANIKEGA
Statistikaameti andmetel elas eelmise aasta alguses Eestis 60414 Ukraina kodanikku, neist 73% oli saabunud viimastel aastatel, pärast Venemaa täiemahulise invasiooni algust. Tegemist on valdavalt naiste ja lastega. Kui Eestis elavate Venemaa kodanike keskmine vanus on juba üsna kõrge, siis Ukraina kodanikud on suhteliselt noored. Alla 50-aastaseid Ukraina kodanikke elas siis Eestis 48305, Venemaa kodanikke 27186.[12] See tähendab, et Venemaa kodanike arv on Eestis loomulikul teel kiiresti vähenemas. Tõenäoliselt ületab Ukraina kodanike arv nende oma siin juba lähema kümnendi jooksul.
Nüüdseks on selge, et paljud Ukrainast pärit sõjapõgenikud jäävad Eestisse elama alaliselt, sest nende Ukrainas asunud kodud on muudetud ahervaremeteks, mis jäävad Venemaa poolt okupeeritud aladele. Eesti jaoks on ülioluline nende edukas integreerimine meie ühiskonda, sest ebaõnnestumise korral võivad tagajärjed olla halvad.
Sõjapõgenikena saabunute seadmine olukorda, kus nad peavad valima Eesti ja Ukraina kodakondsuse vahel, on ebainimlik ja sadistlik. Ukraina identiteedi hävitamine on ju just see, mida taotleb praegu Putini režiim. Eesti ei tohiks oma poliitikaga teda toetada.
Meie leiame, et Eesti ühiskonda tuleks lubada kuuluda ka mitmikidentiteediga inimestel. See oleks inimlik, aitaks tagada riigis sisemist rahu ja oleks ka välispoliitiliselt kasulik. Ukrainas algatas president Volodõmõr Zelenskõi eelmisel aastal kodakondsuse seaduse muutmise, et Ukraina kodanikud saaksid õiguse omada topeltkodakondsust.[13] Kui seda võimaldaks ka Eesti, tekiks Eesti-Ukraina topeltkodakondsusega isikute näol tugev loomulik side, mis aitaks kaasa kahe riigi suhete edasisele arengule.
Sama kehtib loomulikult ka Venemaa kodanike kohta. Putin ei ela igavesti. Tema langemisel tekib Venemaal võimaluste aken, mida on vaja kasutada kiiresti ära valitseva režiimi muutmiseks. Selleks, et Venemaal oleks kodanikke, kes on võimelised liberaalset demokraatiat päriselt üles ehitama, peab Venemaal olema kodanikke, kes on liberaalset demokraatiat päriselt kogenud. Sellist kogemust saab praegu hankida ainult väljaspool Venemaad. Eesti-Vene topeltkodakondsuse võimaldamine oleks Eesti jaoks investeering tuleviku tarbeks.
PROBLEEM EESTI KODANIKEGA
Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust,[14] kuid kodakondsuse seadus sätestab, et Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Samas nähakse ette, et alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse omandanud või saanud isik peab pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.[15] Selle nõude tõttu kaotab Eesti pidevalt oma sünnijärgseid kodanikke.
See probleem on ammu teada.[16] Kaja Kallase juhitud Reformierakond algatas Riigikogu kahes eelmises koosseisus[17] ehk korduvalt[18] eelnõu kodakondsuse seaduse muutmiseks, et sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikud saaksid õiguse omada ka mõne muu riigi kodakondsust. Kahjuks lükati see siis teiste erakondade poolt tagasi.
Nüüd on olukord muutunud. Riigikogu otsustas hiljuti võtta kolmandate riikide kodanikelt õiguse Eestis kohalikel valimistel hääletada. Suuremas osas Euroopa Liidu liikmesriikides on neil selline õigus olemas, sest peetakse oluliseks, et kohaliku elu küsimustes saaksid rääkida kaasa võimalikult paljud kohalikud elanikud. Suurem osa ülejäänud liikmesriikidest, nende hulgas näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa, on lahendanud selle probleemi topeltkodakondsuse lubamisega.
Langetades otsuse võtta kohalikel valimistel hääleõigus kolmandate riikide kodanikelt, avas Riigikogu ise ka Eestis tee just sellise sammu astumiseks. Nüüd on vaja jõuda kokkuleppele topeltkodakondsuse võimaldamise täpsetes tingimustes. Kodakondsuse seaduse muutmiseks piisab Riigikogu koosseisu häälteenamusest (51 häält), kuid põhiseaduskomisjoni poolt algatatud arutelu tulemusel võiks jõuda parlamendis laiapindsema kokkuleppeni.
Käes on aeg lubada topeltkodakondsust! Soovime riigikogulastele jõudu euroopaliku, avatud ühiskonna väärtustest lähtuva ja neile vastava kodakondsuspoliitika kujundamiseks!
PS. Venemaa, Ukraina ja Valgevene kodanike järel on moodustanud seni suurimad Eestis kohalikel valimistel hääletanud kolmandatest riikidest pärit kodanike rühmad Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide kodanikud. Ka mitmed sellised pikaajaliselt Eestis elanud inimesed, näiteks USA kodanikud Stewart Johnson[19] ja Adam Cullen[20], on väljendanud nördimust hääleõiguse kaotamise üle, rõhutades ühtlasi, et võtaksid Eesti kodakondsuse kohe, kui Eesti lubaks topeltkodakondsust. Kuigi teie – riigikogulased – juba näitasite nende hääleõigust kaotades, et selliste inimeste arvamus ei lähe teile korda, soovitame arvestada nüüd siiski ka sellega. USA ja Suurbritannia on Eestis jaoks olulised julgeoleku tagajad. See, kuidas Eesti kohtleb nende kodanikke, mõjutab aga vältimatult ka nende suhtumist Eestisse.