Petitsiooni eesmärgiks on edastada Väike-Maarja vallavalitsusele ja volikogule Väike-Maarja valla ning teda ümbritsevate valdada elanike tahet seista tuuleelektrigeneraatori parkide 1 – 15 rajamise vastu.
Nõuame tuuleelektrigeneraatori parkide 1 – 15 alade, edaspidi tuuleparkide eriplaneeringute lõpetamist Väike-Maarja vallas seoses järgmiste asjaoludega:
Tuuleelektrigeneraatori parkide rajamisega hävitatakse toimivat ökosüsteemi sh suureneb oht inimeste terviseriskidele ning eriti tundlikul Pandivere kõrgustiku põhjavee kaitsealal, seatakse ohtu põhjavee puhtus ning jätkusuutlikkus. Lisaks eelpool nimetatud ohtudele tekib valgusreostus, mürareostus, mikroplasti reostus ning müra ja infraheli reostus.
1. Seismiline mõju – maapinna kaudu leviv vibratsioon, mis mõjub laastavalt elamutele ja maapõus asuvale taristule, lisaks taristule võib kahjustada saada nii põhjavee puhtus, kui ka kättesaadavus. Asume karstialadel ning nendel kehtivad suurehitiste puhul eraldi riiklikult kinnitatud regulatsioonid ning kitsendused.
2. Müra ja infraheli – tuulepargid tekitavad inimkõrvale kuuldavat heli ning inimkõrvale mitte kuuldavat infraheli.Tuulikute infraheli võimalikku pikaajalist kahjulikku mõju inimese tervisele pole Eestis piisavalt uuritud. Samas on olemas juba märkimisväärve hulk rahvusvahelisi teaduslikke uuringuid, mis on kinnitanud, et tuuleparkidest tulenev infraheli põhjustab tervisehäireid, sealhulgas peavalu, unehäireid ja kroonilist stressi. WHO (2018) soovitab piirata müra ja infraheli taset, kuid Eestis ei ole nende juhiste rakendamine veel seadusandlusse jõudnud. Infraheli laine levib takistamatult kauge maa taha, ligi 90 km kaugusele ning sealhulgas siseruumides võimendudes.
3. Mõju loodusturismile – tööstuslikud tuulepargid pärsivad loodusturismi oma müra taseme, kaasneva taristu ja visuaalse reostuse poolt.
4. Mõju floorale ja faunale – tööstuslike tuuleparkide rajamine jätaks kohalikku loodusesse sügava jälje. Tuulegeneraatorite mõju metsloomadele on seni veel vähe uuritud, kuid linnustiku puhul on teada lindude hukkumine. Keeruline on praegu öelda, millised liigid ja mil määral suudavad tuulikute olemasoluga kohaneda. On siiski tõenäoline, et tuulepark vaesestab piirkonna linnustikku ja loomastikku ning vähendab rohekoridori kasutamist lindude ja loomade poolt. Tuulikute ehitamiseks ja käigus hoidmiseks on vaja ehitada kaasnev infrastruktuur. Iga tuuliku juurde on vaja rajada juurdepääsu teed, laoplats (ca 1ha), kõrgepingeliinid või kaablitrassid. Kõik see aga lõhub loodust ja metsamassiive, hävitades tuhandete aastate jooksul tekkinud loomade, lindude ja taimede elukohti. Hävitatakse toimivat ökosüsteemi.
5. Kasuteguri puudumine – tuuleparkide ja päikeseparkide kasutegur meie klimaatilises, geopoliitilises ja geograafilises asukohas, võrreldes mis tahes teise elektritootmisjaamaga, on piisavalt väike ning piisavalt suure keskkonna jalajäljega ilma et, oleks mõistlik nendesse maksumaksja raha investeerida. Tuulikute eluiga on erinevatel andmetel keskmiselt u 25 aastat.
6. Mõju majanduskeskkonnale – subsideeritud roheenergia pärsib majandustegevust, kuna juhitamatu ja kallis elektrienergia loob ebakindla keskkonna töötlevale tööstususele ning vähendab välisinvesteeringuid. Tuulepargid ei loo juurde töökohti.
7. Mõju riiklikule julgeolekule – kuna tuuleparkide arendajad on suures osas välismaise ning teadmata taustaga siis riiklik kontroll energiaturul toimuvast jääb puudulikuks.
8. Mõju kinnisvara hindadele - kui tuuleparkide lähedus muudab meie elukeskkonna väljakannatamatuks, siis langeb ka meie kinnisvara hind.
Allkirja annavad need inimesed, kes elavad nii Väike-Maarja vallas kui ka Väike-Maarja valda ümbritsevates valdades, nagu Vinni vald, Tamsalu vald, Jõgeva vald, Järva vald, kuna ligi 300 m kõrguste tuuleelektrigeneraatorite mõju ulatub ka ümbritsavates valdades elavate inimesteni. Allkirja andnud inimeste tahteavaldus väljendub mitte lubamises ühelegi tuuleelektrigeneraatori pargile Väike-Maarja valla territooriumile ning soovis katkestada käimasolevate tuuleelektrigeneraatori parkide arendus Väike-Maarja valla territooriumil.
Pöördumisele allakirjutanud isikud:
Lugupidamisega,
Andero Põllu Väike-Maarja vallavolikogu liige
Eesti riik on teadnud tuulikute terviseriskidest alates 2010. aastast, kuid eirab neid 2025. aastal hiidtuulikute rajamisel
Allikas: https://adr.rik.ee/som/dokument/9005392 Sotsiaalministeerium. Tuulikuparkide mõjust inimese tervisele: Ametlik kiri Keskkonnaministeeriumile. Tallinn, Eesti, 12. detsember 2010. Kirja reg number endises Sotsiaalministeeriumis: 12.2010 nr 13.1-9/6175 ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2010. aasta Keskkonnaministeeriumile saadetud Sotsiaalministeeriumi ametlikus kirjas, mis tugineb rahvusvahelistele teadusuuringutele, kinnitati, et tuulikute madalsageduslik müra ja vibratsioon põhjustavad: - Unehäireid, peavalusid, peapööritust - Väsimust, ärevust, keskendumishäireid - Neuroloogilisi häireid - Madalasageduslik müra ja vibratsioon mõjutavad närvisüsteemi Dokumendis tuginedi usaldusväärsetele allikatele ja soovitati: 2 MW tuuliku kaugus elamutest: vähemalt 2 km 6 MW tuuliku kaugus: vähemalt 4,5 km 2025: Ametlikud soovitused eiratakse – 270-meetrised 6–8 MW tuulikud vaid 750 m elamutest Viis korda väiksem vahemaa kui 2010. aastal soovitatud. 2010. aastal ametlikult kinnitatud probleemid pole kadunud – neid lihtsalt ignoreeritakse. Füüsikalised nähtused ei muutu Kui 2010. aastal olid terviseriskid ametlikult kinnitatud, kehtivad need ka täna. Kuigi tuulikuid on tehtud vaiksemaks, on need muutunud suuremaks ja võimsamaks. Kui see pole teadlik rahvatervise kahjustamine, siis mis see on? 2010: Riiklik dokument soovitas 6 MW tuulikutele vähemalt 4,5 km puhvertsooni. 2025: 6–8 MW hiidtuuled rajatakse vaid 750 m kaugusele elamutest. Milliste uute teadusuuringute alusel see nüüd ohutu on? Järeldus: 2010. aasta ametlik riiklik dokument kinnitas tuulikute terviseriske ja nõudis suuremaid puhvertsoone. 2025. aastal eiratakse varasemaid riiklikke hoiatuseid ja teadusuuringuid. See pole teadmatus, vaid teadlik otsus ignoreerida riigi enda ametlikke järeldusi.