Rae valla lastehoiu lisakulude hüvitamise määrus

Rae vald on lasterikas ja positiivse iibega vald. Paraku ei ole rahvastiku kasvuga suutnud kaasa tulla valla taristu ning seetõttu ei ole võimalik olnud pakkuda kõikidele mudilastele lasteaiakohta. Suureks abiks on erasektor ehk lastehoiud, tänu kellele on lapsevanemad saanud tööle asuda ja lapsed omaealiste sekka sotsiaalseid oskusi omandama. Eralasteasutuste kasutamisega kaasnevad aga reeglina suuremad kulutused. Kuigi Rae vald tasub märkimisväärse osa kohatasust, tekivad erinevused toidurahas, muusika- ja liikumistundide tasus, lepingutasudes ja tulumaksutagastuses. Lapsevanemal on õigus lasta need hinnavahed vallal hüvitada, kuid seni on vald olnud seisukohal, et hüvitamiseks ei ole alust. Lapsevanemad on pidanud pöörduma seejärel halduskohtusse ja alati ka kohtu abil õiguse saanud. Näiteks 2023. aasta jooksul jõudis kohtuotsuseni 20 haldusasja, milles kohus määras lapsevanema kasuks kohatasu vahe hüvitamise (https://rae.kuusk.eu/statistika/). Käesoleva rahvaalgatuse eesmärk on luua Rae valla määrus, millega tekib alus hinnavahede hüvitamiseks nii, et jääb ära asjatu halduskohtusse pöördumine, kus on käesolev teema juba ammu ja mitukümmend korda selgeks vaieldud.

Rae valla koolieelsete lasteasutuste hinnavahe hüvitamise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22. lg 5, § 32. lg 1 ja Riigivastutuse seaduse § 8 lg 1 alusel.

§ 1. Üldsätted

Käesolev määrus kehtestab koolieelse eralasteasutuse või teeninduspiirkonnavälise munitsipaallasteasutuse ning elukohajärgse munitsipaallasteasutuse tasude hinnavahede kompenseerimise korra.

§ 2. Hüvitise tingimused ja taotlemise kord

(1) lapsevanem on pannud lapse Rae valla munitsipaallasteasutuse järjekorda ning on kasutanud eralastehoiu, eralasteaia või teise omavalitsuse lasteaia teenust;

(2) koolieelse eralasteasutuse või teeninduspiirkonnavälise munitsipaallasteasutuse teenust kasutavale vähemalt 1,5 aastasele lapsele ei ole hüvitise taotluse aluseks olevaks perioodiks pakutud kohta taotleja registrijärgse elukoha teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses;

(3) lapsevanem esitab vallavalitsusele taotluse ja koostab kalkulatsiooni, näidates ära hinnavahed kasutatud eralasteasutuse või teeninduspiirkonna välise munitsipaallasteasutuse ning elukohajärgse teeninduspiirkonna järgse esimese eelistuse munitsipaallasteasutuse vahel;

(4) lapsevanem esitab maksmise aluseks olevad arved ja maksekorraldused ning märgib taotlusele hüvitise saaja arvelduskonto rekvisiidid;

(5) üldjuhul ei saa hüvitamist nõuda teenuste eest, mida kasutati kahe kuu jooksul, peale lapse munitsipaallasteaiajärjekorda panemist. Lühema tähtaja rakendamiseks on vaja esitada mõjuv põhjus;

(6) taotleda saab vaid munitsipaallasteaiaga samaväärsete ja sarnases mahus pakutavate teenuste kulutuste hüvitamist ning kulutuste hüvitamist, mida poleks tekkinud, kui munitsipaallasteaiakoht oleks võimaldatud tähtaegselt;

(7) taotleda saab vaid tehtud kulutuste hüvitamist.

§ 3. Hüvitise maksmise kord

(1) Vallavalitsus teeb 30 päeva jooksul peale taotluse saamist otsuse taotluse rahuldamiseks või annab tähtaja puuduste likvideerimiseks.

(2) Rahuldatud taotluse puhul tehakse väljamakse otsusele järgneva kuu 15. kuupäevaks.

§ 4. Muud sätted

(1) Taotluste ja hüvitamiste arv ühes aastas ei ole piiratud.

(2) Käesolevas määruses täpsustamata juhtudel lähtutakse Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 8 lg 1 ja § 17 sätestatust

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Seletuskiri Rae Vallavolikogu määruse eelnõu „Rae valla koolieelsete lasteasutuste hinnavahe hüvitamise kord“ juurde

Määruse eelnõu annab aluse koolieelsete eralasteasutuste hinnavahede hüvitamiseks võrreldes munitsipaallasteasutuse tasudega olukorras, kui kohalik omavalitsus ei ole saanud pakkuda eelkooliealisele lapsele kohta elukohajärgsesse munitsipaallasteasutusse. Seni on lapsevanemad hinnavahe hüvitamiseks pöördunud vallavalitsuse poole ning seejärel pidanud pöörduma halduskohtusse, kuivõrd vallavalitsus on alati leidnud, et nõudeks ei ole alust. Halduskohtu otsused on olnud reeglina lapsevanema kasuks, täpsustamist on pooltel juhtudel vajanud vaid hüvitise summa. Vaidlusalused küsimused on samuti korduvalt lahendatud ringkonnakohtus. Seetõttu on halduskohtus vaidlemine perspektiivitu ja kahjulik nii Rae valla eelarvele, kui ka mainele. Käesolev muudatus annab vallavalitsusele aluse menetleda nõuet ilma kohtu vahenduseta. Kuna ka praegu kontrollib vallavalitsus kõiki esitatud kulukomponente, siis käesoleva määrusega oleks see pigem lapsevanemat abistav toiming hüvitise suuruse arvutamisel. Eelarve kulu. Vallavalitsus hoiab määrusega kokku sadu valla juristi ja ametnike töötunde aastas, lisaks on kokkuhoid kaebajatele makstavate kohtukulude ja nõudesumma viiviste pealt. Arvestades potentsiaalseid hüvitise saajaid ja seni kaebuse esitajate arvu, on hüvitise taotlejaid olnud tagasihoidlikult - ühest kuni kahekümneni aastas. Kui taotlejate arv ka mõnevõrra kasvaks, jääb eeldatavasti eelarve kulu senisega samasse suurusjärku, arvestades tekkivat personali ja kohtukulude säästu.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).