Kuidas see Järvani vastane petitsioon midagi paremaks teeb?
Ma näen seda nii, et tuleb keegi, kes teeb päriselt asju mitte ainult ei jutusta, teeb üsna julgeid otsuseid, püüab meie keskkonda vastavalt tegelikult olukorrale ja andmetele tuginedes parandada. Aga ei, inimesed on muutuste vastu, hääletavad ta maha ja on oma mõnusas “mitte midagi tegemises” ja las olla vanaviisi mentaliteedis edasi. Ikka väga väär see ettevõtmine selle petitsiooniga… Need kitsad, äärmiselt ohtikud rattateed ongi vaja eemaldada, ma ei soovi, et mu lapsed seal viga saaks. See on esimene samm ja seejärel on vaja lihtsalt paremat lahendust. Täna aga on selles poliitiline Isamaa vastane kampaania saanud.
Julgeid otsuseid on kindlasti vaja, sellega olen täiesti nõus, kuid need otsused peaksid olema tulevikku vaatavad ning võtma arvesse teiste linnade kogemusi. Praegu rutakalt tehtud otsustel on aastatepikkune mõju. Kus peaksid ratturid rattateede eemaldamise puhul sõitma? Kõnniteedel kujutavad nad endast ohtu jalakäijatele, ning sõiduteel on nad kokkupõrkes autoga ilmselgelt kehvemas seisus. Korrektsem oleks rattatee turvalisuse parandamine, alustades näiteks füüsiliste tõkete lisamisega, mis eraldaksid rattateed ülejäänud sõiduvahenditest. Meid viiks edasi see, kui vaataksime nende linnade kogemust, kes on viimase poole sajandi jooksul teinud kannapöörde ning oma linna järk-järgult turvalisemaks ja elatavamaks teinud, samal ajal säilitades inimeste vabaduse linnas efektiivselt ringi liikuda. Ka Holland oli kunagi autodega kimpus, kuid aastakümnete pikkune sihikindlus ning läbimõeldud linnaplaneerimine on viinud olukorrani, kus inimesel on võimalus valida omale kõige mugavam transpordiviis, milleks on tihti jalutamine, jalgrattasõit või ühistranspordiga liikumine. Just see on see, mida ka Tallinn vajab ning meil on linnavalitsuses inimesi, kes saavad sellest aru, kuid Kristjan Järvani kommentaarid meedias ning tehtud otsused on nende eesmärkidega täielikult vastuolus.