Uus Eesti hümn! (Soomest erinev)

  • Sten Tief
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 222 allkirja

778 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Peatatud: 222 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Rahvaalgatus.ee säilitab kogutud allkirju maksimaalselt poolteist aastat allkirjastamise algusest, juhuks kui algatus taasavatakse.

Hea kaasmaalane!

Aastakümneid on eestlased jaganud soomlastega oma riigi kõige tähtsaima laulu -riigihümni viisi. Kaua võib? Kas me oleme tõesti nii loomevaene rahvas, et peame naaberriigiga oma hümni jagama?

Me väärime oma enda hümni! Päris oma Eesti hümni!

Meie üle on maailmas juba piisavalt nalja heidetud. Oleme olnud erinevate riikide telemängudes, ristsõnades ja viktoriinides humoorika küsimusega, et millisel kahel riigil on ühine riigihümni viis?!

Laulu viisi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on kirjutanud Friedrich Pacius (rootsipäraselt Fredrik Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli Saksamaal Hamburgis sündinud muusik (eelkõige viiuldaja), helilooja ja dirigent. Ta elas aastatel 1828–1834 Stockholmis. Alates 1834. aastast elas ta Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Friedrich Pacius viisistas 1848. aastal Johan Ludvig Runebergi luuletuse "Vårt Land". Sellest on hiljem saanud Soome ("Maamme"), Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") ja liivlaste ("Min izāmō") hümni viis. Pacius on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule. Eestiga oli tal seoseid vähe.

Võiksime lõpuks selja sirgu ajada ning võtta seaduslikult vastu Eesti Vabariigile omase, ainulaadse ning Eesti enda inimeste poolt loodud riigihümni!

Selleks võib olla täiesti uus laul või siis eestaste poolt kirjutatud juba olemasolev rahvalik laul. Näiteks "Eesti, Eesti, ela sa". Laulu praegune nimetus "Eesti lipp" on Eesti lipulaul, mille kirjutas Eesti helilooja Enn Võrk 1922. aastal. Laulu sõnade autor on Eesti vaimulik Martin Lipp. Luuletus avaldati esmakordselt trükis 1897. aastal kogumikus "Kodu Kannid I". Algupäraselt kandis luuletus pealkirja "Eesti, Eesti, ela sa!". Selles laulus on olemas kõik heale hümnile omased tunnused. See on uhke, kõlav, ajalugu ning sümboolikat käsitlev, veidi kurvameelne kuid võimas ja väärikas!

See on üks suurepärastest lauludest millest võiks saada uus Eeati riigihümn.

Hea eestlane! Kui oled ka sama meelt, et Eestil võiks olla päris oma riigihümn mille üle me võiksime uhkust tunda, oma rahvuskaaslaste autasustamist vaadates lehviva lipu taustal kõik koos kaasa laulda ilma häbitundeta siis anna oma toetus sellele algatusele. Saadame selle edasi riigikogule arutada, et korraldada referenfum riigihümni muutmiseks. Me väärime seda!

Toeta Eesti ainulaadsust! Toeta Eesti vabadust! Elagu Eesti!

Menetlusinfo

Kommentaarid

2 ühisloomefaasis antud kommentaari

  1. Ei soovi Eesti hümni traditsiooni muuta

    Autor peidetud,

    Soovitan kuulata professionaalide arvamust Klassikaraadiost: https://klassikaraadio.err.ee/1609249637/helikaja-24-veebruaril-eesti-humn-2024

    1. Sten Tief,

      Tänan arvamuse eest. Sellepärast olekski referndumit vaja.

  2. Toetan muutust

    Olev Toomla,

    Iga riik on ainuline ja tema tunnused peavad ka olema ainulised. Loomulikult praegune hümn ei kõlba.

    1. Sten Tief,

      Tänan!

  1. Meil on väga võimas hümn.

    Liana Kivi,

    Need asjad ei käi nii lihtsalt, et teeme ja vahetame, hümn on püha. Sõnades on sõnum Eestimaa kaitseks. Eestis lauldi hümni Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal, sellest ajast peale hümn ongi olnud see Meie Oma Eesti hümn. . Soomlased on juba seda mõtet kaalunud, nii, et anname neile aega.

    1. Ei soovi Eesti hümni traditsiooni muuta

      Autor peidetud,

      Jah, hümn on püha. Sõnad, mis on viisiga kaasnevad, loovad energia. Sõnadesse on kodeeritud sõnum Eestit kaitsta. See esiisade, -emade poolt armastatud laul sai rahva tahtel hümniks ja peaks nii jääma, nagu jäi meie riik arvestusega esimesest Eesti Vabariigist alates.. Totalitaarsetes riikides on hümnid tellitud. Meil rahva tahtel saanud hümniks. Traditsioone tuleb hoida ja kaitsta. Soome hümn ongi Eesti hümnist erinev.

      1. Sten Tief,

        Ei ole ju erinev. Hümni viis on soomlastega sama. Puudub riigile omane ainulaadsus. Vajame referendumit, et otsustada!

    2. Milleks muuta aastakümneid toiminud asja

      Raiko Sarap,

      Selliseid asju pole mõtet muuta, mis toimivad. Mis me siis teeme ? Meil on Botswanaga ühised lipu värvid ja triibud on ka ühtepidi... muudame selle ka ära?

      1. Sten Tief,

        Tänan kommentari eest! Lippu pole minu arust vaja muuta aga äkki keegi teine soovib seda teha, ei oska öelda. Eks see on ikka nii, et ühe meelest pole mõtet muuta kuna tema jaoks toimib aga teise meelest ei toimi ning tema meelest oleks vaja muuta. Elame demokraatlikus riigis ning igaühel on õigus oma arvamusele ja muudatusettepanekule!

    3. Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm,,

      Üllar Bachman,

      Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma see pärast surema!

      1. Sten Tief,

        Tänan! Täpselt, see on ka üks hea võimalik variant.

    Olen lugenud läbi algatuse "Uus Eesti hümn! (Soomest erinev)" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
    NimiIsikukoodAllkiri