Mida pooldan ja mida ei poolda
Pooldan ainet, kus KIRJELDATAKSE erinevaid religioone, s.t. ainet, kus räägitakse, millesse kuskil usutakse, kuidas see on mõjutanud selle piirkonna kultuuri, millised ajalooliselt olulised isikud on olnud seda usku jne, jne. Ainuke vastuväide: miks seda ei võiks teha ajaloo, kirjanduse ja/või mõne muu aine raames? Mäletan, kuidas ütlesin välismaal ühele katoliku preestrile, et mul oli juba vene ajal usundiõpetus täitsa olemas. Võtsin nimelt koolis kunstiajaloo fakultatiivainet ning lisaks oli mul suur lugemus. Sain sellist usundiõpetust, et praegune kava kahvatub selle kõrval. Mida ma ei poolda? Viisakalt öeldes, uuemaid revolutsioonilist maiku suundumusi. Sellised, mis väidavad, et kõik religioonid/usud on võrdsed ning selle mõtteviisi saavutamiseks paigutavad kõikide religioonide kohale uue ilmaliku metareligiooni. Kutsugu nad seda metareligiooni siis "meie ühisteks väärtusteks", "humanistlikuks maailmavaateks" või jätku "lapsuke" üldse ilma nimeta. Selliseid, mis väidavad, et usundiõpetuse eesmärk, on "tolerantsuse suurendamine". On kahjuks liigagi hästi teada, mida see fraas ühiskonnas kipub tähendama. Selliseid, mis ei suuda soovida rahulikke jõule, kuid suudavad soovida häid pühi või mingit detsembris toimuvat taoistlikku päeva. Kuna mul on väga tugev kahtlus, et usundiõpetuse tundidesse imbub sisse eelpool kirjeldatud ideoloogia, siis ma oma poolthäält ei anna. Kui aga keegi soovib mind veenda, et jäädakse AUSATE JA SIIRASTE KIRJELDUSTE tasandile ning ei tooda sisse sallivus- ja teabveelmisõpetust (rääkimata meie "ühistest väärtustest") ning väike eelis antakse õhtumaisele maailmavaatele (me oleme seal, kus oleme), siis olen loomulikult poolt. Kindlasti ei poolda ma riigikoolides usuõpetust või misjonitööd. Pooldan ainult KIRJELDAVAT ainet. Kahjuks on praegu ühel pool misjonärid ning teisel kultuurimarksistid. Kirjeldajaid napib.