Sotsiaalmaks on Eestis 33%, mis on tänases majandusolukorras väga koormav, eriti just väikeettevõtetele. Sotsiaalmaks koosneb 20% pensionikindlustusest ja 13% ravikindlustusest.

Ravikindlustuse probleem

Ettevõtte tasub igakuiselt korrapäraselt oma töötajate pealt ravikindlustusmakseid. Sisuliselt ettevõte ostab ravikindlustuse pakkujalt (riigilt) ravikindlustuse teenust lootes, et töötaja terviserikke tekkimisel saaks ravikindlustuse pakkuja kohe ja viivitamatult tagada kindlustatule ravikindlustuse selle tekkimise hetkest alates. Paraku tänased seadused aga seda ei võimalda ja riik on omapoolse kohustuse täitmise osas hoopis hoolimatult tõrjuv, kuna tänaste seadustega on 3 esimest päeva töötajal üldse ilma kindlustamata. Siis peab veel tööandja tasuma 4-8 päevani kindlustust. See on ju karjuv ebaõiglus ettevõtete suhtes. Ettevõtja on justkui omapoolse kohustuse täitnud, tasudes töötaja pealt regulaarseid kindlustusemakseid, kuid riik ei taha täita õiglaselt omapoolset kohustust kindlustatu eest. Miks riik ei alusta kindlustatu hüvitamist kohe esimesest päevast, kui kindlustatu (töötaja) haigestub? Miks peab tööandja veel lisaks tasuma 4-8 päeva eest kindlustusmakseid edasi peale töötaja haigestumist? Miks hüvitatakse ainult 70% keskmisest tulust? Selline ravikindlustussüsteem on karjuvalt ebaõiglane nii tööandjate kui töötajate suhtes. Kuna ühelt poolt riik ootab ettevõtetelt korrektset kohustuste täitmist (maksete tasumist), samas aga laveerib erinevate põhjustega ise justkui omapoolsete kohustuste täitmisest kõrvale.

Praeguse ravikindlustussüsteemi juures tuleb ju lisaks igakuisele kindlustusmaksele niigi tasuda endal suurem osa ravikuludest (visiiditasud, ravimite ja hambaravi kulud), lisaks on arstide oote järjekorrad väga pikad, eraarstid on tasulised jne.

Ettepanek

Muuta riiklik ravikindlustus vabatahtlikuks.

USAs näiteks on ravikindlustus vabatahtlik. See on õiglane süsteem, mis on üles ehitatud inimeste õigustele ja mis on ennast edukalt ka tõestanud. Töötajatel võiks olla võimalus valida, kas nad soovivad oma ravi riiklikult kindlustada või tasuvad ravi eest ise haiguse tekkimisel.

Pensionikindlustuse probleem

Praegune pensionikindlustussüsteem ei ole rentaabel ega usaldusväärne. Inimene tasub (nagu ka eelnevas probleemis kirjeldatud) igakuiselt pensionikindlustust 20% ulatuses, lootes, et saab pensionieas vastu usaldusväärse kindlustatuse. Eelmise probleemi analüüs aga tekitab sügava kahtluse riiklikes kindlustustsüsteemides ja isik ei saa olla enam kindel tingimusteta riikliku kindlustuse saamises. Riiklik pension on täna väga väike, millega ei elaks rahuldavalt pensionipõlves. Vaba ühiskonna inimestel peaks olema endal õigus otsustada, kuhu nad oma raha paigutavad, mis tagaks neile parema ja suurema sissetuleku pensionieas. Ükski kindlustus (k.a. riiklik kindlustus) ei tohiks olla kohustuslik, vaid vabatahtlik. Inimene peaks saama ise valida, kas soovib olla riikliku pensioniga kindlustatud või mitte, või soovib ta ise end kindlustada.

Ettepanek

Muuta riiklik pensionikindlustus vabatahtlikuks.

Kokkuvõtteks

Sotsiaalmaksu vabatahtlikuks tegemine muudaks oluliselt elavamaks kogu majanduse ja ettevõtluse. Üha rohkem inimesi oleks valmis tulema ettevõtlusesse. Praeguses olukorras aga liiga kõrge maksukoormus ja ebaõiglane kindlustussüsteem pärsivad seda oluliselt.