Valitsus sulgeb 1. detsembrist Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktid, kuid kaubarongid sõidavad edasi. Palume Riigikogul kehtestada humanitaarsed erandid, piirangu tähtaeg ja korrapärane ülevaatamine. Anna oma allkiri!
Vabariigi Valitsus otsustas sulgeda alates 1. detsembrist 2026 Narva, Koidula ja Luhamaa piiriületuskohad.
Mõistame, et otsuse ajendiks oli julgeolekuoht, ja toetame Eesti kaitsmist. Samas puudutab täielik sulgemine otseselt kümneid tuhandeid inimesi üle kogu Eesti, kes ei ole seotud ühegi vaenuliku tegevusega: inimesi, kelle vanemad, lapsed ja muud lähedased elavad teisel pool piiri, üliõpilasi, pärandiasjade ja dokumentidega tegelevaid inimesi ning ettevõtteid. Ainuüksi 2026. aasta esimesel poolel ületas piiri nende kolme piiripunkti kaudu umbes 444 000 inimest.
Valitsus on teatanud, et Narva raudteepiiripunkt jääb kaubaveoks avatuks, et tagada strateegiliselt oluliste toorainete vedu. Kui riik suudab piiril turvaliselt kontrollida kaubarongide ja nende meeskondade liikumist, on arusaamatu, miks ei saa sama rangelt kontrollida ka väikest arvu inimesi, kes peavad piiri ületama lähedase haiguse või matuste tõttu. Praegu jääb mulje, et riigi ja suurettevõtete majandushuvid on kaalukamad kui tavaliste Eesti inimeste perekondlikud sidemed.
Põhiseaduse § 11 kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. Piiri täielik ja tähtajatu sulgemine puudutab põhiseaduses kaitstud perekonna- ja eraelu (§ 26, § 27) ning igaühe õigust Eestist lahkuda (§ 35).
Palume Riigikogul arutada küsimust ja teha valitsusele ettepanek:
1. Humanitaarsed erandid. Võimaldada piiriületus vähemalt Narva jalakäijate piiripunktis ja Koidula piiripunktis Eesti kodanikele ja elamisloa omanikele lähisugulase raske haiguse, surma ja matuste korral, alaealiste laste huvides ning muudel tungivatel humanitaarsetel põhjustel. 2. Tähtaeg. Määrata piirangule selge kehtivusaeg, mitte jätta seda tähtajatuks. 3. Ülevaatamine. Hinnata piirangu vajalikkust ja proportsionaalsust korrapäraselt, näiteks iga kolme kuu järel, ning avaldada hinnangu põhjendused avalikult niivõrd, kuivõrd see on julgeoleku seisukohalt võimalik. 4. Selge teave. Avaldada eesti, vene ja inglise keeles arusaadav teave selle kohta, kuidas ja kus inimesed saavad piiri edaspidi ületada.
Usume, et julgeolekueesmärki on võimalik saavutada ka leebemate vahenditega, säilitades kitsad ja rangelt kontrollitud erandid. Palume Riigikogul kaitsta nii Eesti julgeolekut kui ka nende Eesti inimeste õigusi, kelle elu on piiri mõlemal poolel.
Nõus
Ma ühinen nende palvetega. Minu sugulased ja sõbrad elavad seal, seal kasvavad ka minu kaks vennapoega, kelle elus ma tahan osaleda ja kelle kasvamist näha, sest mul endal veel lapsi ei ole. Me ei palu, et te meid „mõistaksite“. Me palume konkreetseid tegusid ja lahendusi. Juba ainuüksi piirangute kehtestamine piiriületusele oli ebainimlik. Aga nüüd jääb mulje, et te lihtsalt mõnitate inimesi. Demokraatia tähendab rahva võimu, mitte teie võimu. Rahvas tahab oma sugulaste juurde sõita ja nendega kohtuda. Teil ei ole õigust seda keelata.
Perekondlikke sidemeid tuleb kaitsta ka enne seda, kui tekib raske haigus või muu kriisiolukord.
Toetan algatust ja soovin teha ühe olulise täienduse. Perekondlikud ja humanitaarsed erandid ei tohiks piirduda üksnes raske haiguse, surmajuhtumite või muude erakorraliste olukordadega. Paljud Eesti kodanikud elavad välismaal, kuid nende vanemad, lapsed ja teised lähedased elavad Eestis. Regulaarne isiklik suhtlemine oma perekonnaga ning sideme säilitamine kodumaaga on nende elu oluline osa. Piiripunktide sulgemine muudab sellised külaskäigud oluliselt keerulisemaks, ajamahukamaks ja kulukamaks ning võib vähendada perekondlike kohtumiste sagedust. Palun täiendada algatust ettepanekuga võimaldada Eesti kodanikele põhjendatud juhtudel regulaarseid perekondlikke külastusi eelregistreerimise ja tugevdatud piirikontrolli alusel. Perekondlikke sidemeid tuleb kaitsta ka enne seda, kui tekib raske haigus või muu kriisiolukord.