Ettepanek
Vanemaealiste (sh ka vanemaealiste patsientide) osakaal suureneb iga aastaga ning sellega seoses suureneb ka surve tervishoiusüsteemile. Kõige suurema surve all on perearstid, kellele tihti langeb kõige suurem koormus eakate tervisega tegelemisel, samas ei ole nad saanud piisavat ettevalmistust tegelemaks vanema ea spetsiifiliste haiguste ja probleemidega. Seega tuleks kehtestada nõue luua tervisekeskustesse geriaatri vastuvõtt. Vanemaealistele spetsialiseerunud arstidele töökohtade loomine toob kaasa ka geriaatriate väljaõppe riikliku tellimuse. Spetsialistide kasutamine tõstab tervishoiusektori efektiivsust ning teenuse kvaliteeti, paraneb hooldusvaldkonna ja meditsiinivaldkonna vaheline koostöö. Vähenevad vanuse alusel diskrimineerimise juhtumite esinemine.Põhjendus
Geriaatrite olemasolul aitaks tagada vanemaealiste tervise parem jälgimine. Paljude krooniliste haiguste koosesinemine, haiguste eripärad, ravimite ohtlikud kõrval- ja koostoimed vanemaealistel vajavad arstilt eriettevalmistust ning kogemust. Lisaks diagnostikale ja ravile on olulisel kohal rehabilitatsioon ja ennetus. Paljud geriaatrilised haiged ringlevad ühest raviasutusest teise, kuid vajalik abi jääb sageli saamata, sest aktiivravi sihiks on ägeda haiguse ravi ning hooldusravis on arstliku diagnostika võimalused äärmiselt piiratud.Ettepaneku rakendamisel paraneks vanemaealiste tervise kompleksne käsitlus, mille puudulikkusele on tähelepanu juhtinud nii maailmapank kui ka WHO. Spetsialiseeritud geriaatrilise abi rakendamise põhieesmärgiks oleks geriaatriliste haigete ja nende perede tervise, toimetuleku ja heaolu parandamine ning lisaks ka sotsiaalsete kulutuste optimeerimine. Geriaatrite rolliks oleks lisaks eriala arendamisele ka geriaatriakoolituse ja -teadustöö arendamine.
Geriaatrilist eriarstiabi on Eestis erialaseltsi eestvõttel hakatud juurutama alates 1997. Geriaatria on praegu sisehaiguste eriala üks lisapädevustest. Geriaatria eriala iseseisvaks erialaks kujundamine ei ole seni piisavat toetust leidnud. Perearstiõppes läbitakse ka sisehaiguste moodul ning perearstid on ettevalmistatud vanemaealiste patsientide ravimiseks, kuid nad ei pea seda piisavaks.
Euroopa arstlike erialade ühendus (UEMS) määratleb geriaatriat 2008. aastast kui meditsiini eriala, mille sihtrühmaks on ägedate ja krooniliste haigustega ning elulõpu hooldust vajavad vanemaealised inimesed. Riigiti on vanemaealiste ravi korraldatud erinevalt, mitmes riigis on geriaatria eriala.
EL-s on geriaatria eriala olemas Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Itaalia, Hollandis, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriikides.
Krooniliste haigete tervise parandamine peab olema läbimõeldud, integreeritud süsteemi saab korralda ka spetsiaalselt ühe uue arstliku eriala loomiseta. Oluline on, et arendataks krooniliste (multi)haigustega patsientide süsteemset käsitlust. Üks võimalus on krooniliste seisundite teenuste mudeli arendamine (Chronic Care Model), mis kirjeldab tervishoiuteenuste struktuuri, mille eesmärgiks on parandada kroonilise haigustega patsientide tervisetulemit. Samas ei lahendaks see perearstide suurt töökoormust (pigem tooks juurde) ning kiire abi kättesaadavus oleks suureks väljakutseks. Pealegi ei arvesta erinevad mudelid piisavalt just kõrge ea spetsiifika ja sellest tulenevate piirangutega.