Oled 16-aastane. Kas tahaksid otsustada, milliseks sinu tulevik kujuneb? Praegu on paljud noorte tulevikku puudutavad otsused vanemate teha, kes selles tulevikus elama ei hakka. Soovime, et noortel oleks sõnaõigus oma tuleviku loomisel ja et riigikogu saaks valida 16. eluaastast.
Probleemid:
- Vananeva rahvastiku tingimustes on noorte hääl ühiskonnas niigi alaesindatud, vanusepiiri seadmine 18. eluaastale süvendab seda probleemi.
- Täna tehtud otsused mõjutavad edaspidi kõige rohkem just noori, kuid noored ei saa nende tegemisel kaasa rääkida.
- Poliitika ei ole noorte jaoks huvitav, sest nad tunnevad, et nad ei ole piisavalt kaasatud ning nad ei saa otsuseid mõjutada.
- Liiga vähe erinevaid arvamusi, mis viiksid diskussioonini. Arutelu on üks põhilisi demokraatia tugisambaid.
Murekohad ja nendele vastused:
- Noored ei saa aru, mille või kelle poolt hääletatakse, antakse oma hääl ära ilma teadmisteta.
V: Kehtib kõigi vanusegruppide kohta. Ka paljud vanemad inimesed pole kursis parteide valmisplatvormidega, hääletatakse juhuslikult.
- Noored on lihtsasti mõjutatavad, poliitikud saavad nende häält ära kasutada.
V: Noored ei ole lihtsamini mõjutatavad kui teised vanusegrupid. Kui neile anda piisavalt infot suudavad nad teha kaalutletud otsuse.
- 16-aastastele on riigikogu valimistel osalemine liiga suur kohustus.
V: Ei ole, Eestis on hääletamine lihtne ning see ei ole ajaliselt koormav. Kaalutletud otsuse tegemiseks info hankimine on noortele isegi lihtsam kui vanemaealistele, sest noored on üldjuhul digipädevad.
Ettepanek: Langetada hääletamisõiguse vanusepiir riigikogu valimistel kaheksateistkümnelt eluaastalt kuueteistkümnele eluaastale.