Soovime inimeste liikumismugavust ja keskkonnasõbralikkust silmas pidades, et riik tagaks kõikidele mandril asuvatele maakonnakeskustele rongiühenduse pealinnaga.

Eriolukord ja mobiilse positsioneerimise kaardid näitasid, et inimesed eelistavad võimalusel veeta rohkem aega oma Eesti eri piirkondades asuvates (maa)kodudes. Samas näitas see ka eriti just bussiühenduste haavatavust ning mugava, kiire ja keskkonnasõbraliku rongitranspordi eeliseid (kus lisaks on lihtsam 2+2 reeglit järgida).

Lisades sinna juurde riigi laenud ja abipaketid, vabanenud tööjõuressursi ja odavnevad ehitushinnad, on ideaalne aeg teha ära suur ja oluline regionaalarengut toetav raudteeprojekt ning tagada rongiühendus kõigile mandril asuvatele maakonnakeskustele.

Mandri-Eestis on neli maakonnakeskust, mida see algatus otseselt puudutab:

• Haapsalu, millel on olnud rongiühendus ja kuhu on Turbast mööda olemasolevat raudteetrassi 47 km (selle valmis ehitamise hind oli 2019. aastal hinnanguliselt 65 miljonit eurot), Tallinnast Haapsallu on 102 km.
• Pärnu, Eesti suuruselt neljas linn, millel on olemas seda Tallinnaga ühendav kehvas tehnilises seisus raudtee (139 km), kus lõpetati rongiliiklus 2018. aastal; lisaks on Pärnul lootus ülikiirele Rail Balticule (119 km).
• Paide, mille kaugus rongiühendusega Türist on 25 km ja Tallinnast 85 km.
• Võru, mille kaugus rongiühendusega Põlvast on 25 km ja Tallinnast 250 km. Teoreetiliselt on olemas ka sünergia võimalus olemasoleva Riia–Pihkva raudteega

Korraliku kiirrongiühendusega on Haapsalust, Pärnust ja Paidest sõiduaeg Tallinna alla ühe tunni. Seega muutub täiesti arvestatavaks variant elada neis armsates väikelinnades ning käia Tallinnas kas või iga päev rongiga tööl.

Võru jaoks on aga suur võit seegi, et seni ühistranspordiga ligi neljatunnine sõiduaeg Tallinna lüheneb kolmele tunnile. See muudab mugavamaks kohalike sagedased käigud Tallinna ja Tartusse, samuti kasvatab siseturismi.