Märjamaa vallale

Märjamaa valla rahva hääl loeb! Nõuame rahvaküsitlust tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise üle.

  • Pirjo Laanesaar
,
  1. Loomisel
  2. Allkirjastamisel
  3. Menetluses
  4. Järelkaja
2 päeva jäänud

Arutelu tähtaeg:

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Algatus on loomisel. Esita oma kommentaar.

Loomise etapp on mõeldud algatuse tekstile kommentaaride ja ettepanekute kogumiseks — algatust veel allkirjastada ei saa. Loomise etapp kestab vähemalt kolm päeva, mille vältel algataja saab muuta nii teksti, tõlkeid kui ka algatuse saajat. Kui algatus allkirjastamisele saadetakse, läheb eestikeelne tekst lukku, ning muuta saab vaid tõlkeid.

! NÕUAME MÄRJAMAA VALLAS RAHVAKÜSITLUST MÄRJAMAA VALLA TUULEPARKIDE ERIPLANEERINGU LÕPETAMISE JA KEHTETUKS TUNNISTAMISE ÜLE!

Tuuletööstuse rajamine mõjutab Märjamaal ja Märjamaa vallas elavate inimeste tervist, kinnisvara väärtust, elukeskkonda, loodust ning valla edasist arengut.

  1. Märjamaa valda on eriplaneeringus kavandatud 9 tuuleparki kokku 90 hiigtuulikuga, mille tipukõrgus ulatub kuni 290 meetrini.
  2. Märjamaa alevi ja Orgita küla elamud ja hooned jäävad kavandatavate Märjamaa ümbruse 6 tööstusliku tuulepargi 10 km mõjualasse, kuhu planeeritakse 57 hiigeltuulikut.

See ei ole enam hajaasustuse küsimus. See puudutab kogu Märjamaa keskust, meie tervist, kinnisvara väärtust, elukeskonda ja valla tulevikku. Lisaks jäävad tuulealade eelvalikualad suuremal või vähemal määral järgmiste külade territooriumile või nende vahetusse lähedusse: Aruküla, Jõeääre, Kaguvere, Kohatu, Konuvere, Kunsu, Kõrvetaguse, Laukna, Leevre, Loodna, Luiste, Läti, Lümandu, Maidla, Mõisamaa, Naistevalla, Paaduotsa, Paeküla, Päädeva, Pühatu, Rangu, Rassiotsa, Riidaku, Ringuta, Russalu, Sipa, Sooniste, Soosalu, Sõmeru, Sõtke, Teenuse, Vaimõisa ja Vana‑Vigala küla.

Avalikkusele näidatavatel kaartidel on tagasihoidlikult märgitud kuni 3 km mõjuala.

Kuid tegelikkuses ulatub mõju oluliselt kaugemale.

290 meetrised tööstusrajatised ei mõjuta ainult vahetuid naabreid. Muutub kogu piirkonna maastik, avarus, vaated ja elukeskkond.

SINU KODU.MINU KODU. MEIE KOGUKOND. INIMESTE HÄÄL.

MÕJU INIMESELE

  • Pikaajaline elamine tuuletööstuse läheduses mõjutab inimese vaimset ja füüsilist tervist. Tuulikud tekitavad kuuldavat ja pidevat müra. Liikuvad tiivikud tekitavad häirivat varjutust ja öine valgustus on visuaalseks reostuseks;
  • Tuulikud tekitavad kõrvale kuuldamatut infraheli. Tuulikute tekitatud infraheli võimalikku pikaajalist kahjulikku mõju inimese tervisele, eriti just nii kõrgete tuugenite puhul, ei ole Eestis piisavalt uuritud. Tuulikute tekitatud infraheli võimalikke pikaajalisi tervisemõjusid, eriti väga suurte tuulikute puhul, ei ole Eestis piisavalt uuritud ning selle üle käib rahvusvaheline teadusarutelu;
  • Mitmetes uuringutes on tuuleparkide läheduses elavatel inimestel täheldatud unehäireid, stressi ning elukvaliteedi langust;
  • Eestis kehtivad müranormid pärinevad hiigtuulikute eelsest ajast ning vajavad põhjalikku uuendamist;
  • Märjamaa valla maastikuvaated ja kodukohatunnetus muutuksid jäädavalt. Maal elades tahame vaikset idülli ja puutumatut loodusvaadet, mitte tööstusmaastikku;
  • Makstavad talumistasud ei hüvita kinnisvara väärtuse langust ega korva tervisekahjusid.

MÕJU KINNISVARAVÄÄRTUSELE

  • Kinnisvara on paljude Märjamaa valla perede suurim vara. Kuni 290 meetri kõrguste hiigtuulikute rajamine vähendab piirkonna atraktiivsust elukohana, kitsendab potentsiaalsete ostjate ringi ning suurendab ebakindlust kinnisvara tulevase väärtuse suhtes.

MÕJU JULGEOLEKULE

  • Energiajulgeoleku tagamiseks vajame juhitavaid võimalusi elektri tootmiseks (gaasi- ja põlevkivijaamad kuni parema alternatiivi valmimiseni);
  • Soomes on uuritud tuuletööstuste mõju radaritele ja leitud, et need mõjutavad radarite tööd oluliselt. Samuti häirivad tuulepargid mobiilsidemastide omavahelist suhtlust, mis toimub õhu kaudu;
  • Suured tuulepargid võivad mõjutada radarite ja teiste seiresüsteemide tööd.

MÕJU LOODUSELE

  • Iga tuugeni juurde on vaja rajada juurdepääsuteed ning muu vajalik taristu. Ühe tuugeni tarbeks on vaja kuni 2ha pinda;
  • Tööstuse rajamisel on peamisteks meetoditeks lageraige ja raadamine (deforestation). Raadamise tulemusel hävitatakse mets kui ökosüsteem täielikult. Tuulikutööstuste rajamise tõttu on ohus meie metsad ja aastate vältel tekkinud loomade, lindude ja taimede elukohad;
  • Sisuliselt muudetakse tööstuspiirkondadeks paljud väärtuslikud looduslikud paigad, mille habras tasakaal saab tugevalt häiritud. Kõiki pikaajalisi mõjusid elusloodusele ei ole võimalik enne tuuleparkide väljaehitamist täielikult hinnata;
  • Tuulegeneraatorite pöörlevad labad on lindudele ja nahkhiirtele ohtlikud. Eestis kuuluvad kõik nahkhiirte liigid teise kaitsekategooriasse;
  • Uuringud on näidanud, et suured tuulepargid mõjutavad kohalikke õhuvoolusid ja mikrokliimat nende vahetus ümbruses.

MÕJU MAJANDUSELE

  • Tuugenite kasutegur (20-30%) meie geograafilises asukohas ja kliimas, võrreldes mistahes teise elektritootmisjaamaga, on võrdlemisi väike ning tuuleenergia tootmine sõltub ilmastikutingimustest ning vajab elektrisüsteemis täiendavaid juhitavaid tootmis- või salvestuslahendusi.
  • Prognoositavalt väheneb Märjamaa valla tulubaas kahel põhjusel: paljud potentsiaalsed uued elanikud ei soovi elama asuda tuulikuparkide lähedusse ning praegused olemasolevad elanikud ei soovi elada tuulikuparkide läheduses ning lahkuvad vallast.
  • Märjamaa valla tulubaasi vähenemine seetõttu, et inimesed ei soovi tuugenite läheduses elada ning lahkuvad vallast.
  • Tuugenitööstuste lähedal asuva kinnisvara väärtus väheneb, sest inimesed ei soovi elama asuda kohta, kus elamine võib kahjustada tervist. Samuti ei soovita elada pideva müra ning visuaalse reostuse keskel;
  • Eesti aastane elektritarbimine suureneb ka kõige optimistlikuma prognoosi järgi väga vähe, ning juhitamatu elektritootmise asemel peaks olema esikohal juhitav tootmine (https://www.err.ee/1609593533/energeetikaeksperdid-lasevad-valitsusliidu-energiaplaani-soelapohjaks);
  • Tuuleenergia suurem osakaal ei täehnda automaatselt lõpptarbijale madalamat elektrihinda, sest lisaks tootmiskulule mõjutavad hinda ka võrgu-, tasakaalustus- ja reservvõimsuste kulud.

Valla arengukava kohaselt on Märjamaa turvaline, atraktiivne ning loodussõbraliku elu- ja töökeskkonnaga vald ning vallas on avatud, kogukondi kaasav ja piirkondade eripärasid arvestav juhtimine. Arengukavas on rõhutatud looduskeskkonna ja loodusväärtuste tähtsust turismi arendamisel.Leiame, et ulatusliku tuuletööstuse rajamine on vastuolus nende eesmärkidega, sest korraga ei ole võimalik täies mahus ellu viia vastandlikke arengusuundi. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 2 tuleb kohaliku omavalitsuse ülesandeid täites lähtuda vallaelanike õigustatud huvidest ja vajadustest.

Nõuame Märjamaa vallalt RAHVAKÜSITLUST Märjamaa vallas kavandatava tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise üle. (Märjamaa Vallavolikogu 26. juuli 2022 otsusega nr 64 algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering.)

Kutsume Märjamaa vallavalitsust ja vallavolikogu üles austama kohalike elanike tahet ning tegema otsuseid, mis lähtuvad eelkõige Märjamaa valla inimeste heaolust, elukeskkonnast ja kodukoha tulevikust.

Kommentaarid

Kommenteerimiseks pead sisse logima.
Olen lugenud läbi algatuse "Märjamaa valla rahva hääl loeb! Nõuame rahvaküsitlust tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise üle." ja avaldan toetust oma allkirjaga.
NimiIsikukoodAllkiri