Eesti riik peab võtma aktiivsema rolli Tallinn–Helsingi tunneli ettevalmistamisel, tegema koostööd Soomega ning alustama projekti kavandamist juba praegu, et kasutada ära Euroopa Liidu 2028–2034 rahastusvõimalused.
Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli ideed on arutatud juba aastakümneid, kuid seni pole sellest kujunenud piisavalt konkreetset riikidevahelist projekti. Tallinna praegune üldplaneering pärineb aastast 2001 ning uus üldplaneering valmib eeldatavasti 2029. aastaks. Tallinna abilinnapea Tiit Teriku sõnul vaadatakse Helsingis üldplaneeringuid üle kaks korda sagedamini kui Tallinnas. Tihedam planeeringute ülevaatamine aitaks paremini arvestada linna muutuvate vajaduste ja tulevaste suurprojektidega.
2026. aasta augustis leppisid Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ja Helsingi linnapea Daniel Sazonov kokku, et linnad võtavad tunneliprojektis initsiatiivi ning moodustavad ühise ekspertgrupi. See näitab, et kohalikul tasandil on olemas huvi ja valmisolek edasi liikuda. Septembris kohtus välisminister Margus Tsahkna Raudsepaga ning rõhutas samuti tunneli strateegilist tähtsust. Vaatamata kohaliku tasandi algatustele vajab projekt senisest selgemat riikidevahelist juhtimist, koordineerimist ja ametlikku tegevuskava.
Tunnel tugevdaks Läänemere piirkonna julgeolekut ja konkurentsivõimet ning oleks oluline ühenduslüli Rail Baltica ja Põhja-Skandinaavia vahel. Samuti parandaks see inimeste liikumisvõimalusi Eesti ja Soome vahel, muutes transpordi kahe riigi vahel kuni neli korda kiiremaks, ning looks uusi võimalusi majandusele ja turismile.
Eesti peab jätkama Rail Baltica ehitamist ning püüdlema Tallinn–Pärnu lõigu valmimise poole 2032. aastaks. Tunneli ettevalmistamisega tuleb aga alustada juba praegu, ootamata Rail Baltica valmimist. Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood 2028–2034 pakub võimalust uurida suurte piiriüleste taristuprojektide rahastamist. Kui Eesti ei alusta tunneli ettevalmistamist õigel ajal, võib riik jääda ilma võimalusest osaleda aktiivselt tulevaste rahastusvõimaluste kujundamisel.
Teeme ettepaneku, et Vabariigi Valitsus võtaks Tallinn–Helsingi tunneli ettevalmistamise riiklikuks prioriteediks ning algataks ametliku koostöö Soomega. Selleks palume valitsusel:
- Moodustada riiklik töörühm, kuhu kuuluksid asjaomaste ministeeriumide, Tallinna ja Helsingi linnade ning transpordiekspertide esindajad.
- Algatada tunneli teostatavuse ja tasuvuse hindamine, sealhulgas uurida ehituskulusid, võimalikke trassivariante ning majanduslikku ja keskkonnamõju.
- Arvestada tunneliga riiklikes planeeringutes ja transpordistrateegiates ning teha koostööd Tallinna ja Helsingi linnaga.
- Uurida Euroopa Liidu rahastusvõimalusi perioodil 2028–2034, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu (CEF) kaudu.
- Jätkata Rail Baltica ehitamist vastavalt ajakavale ning püüelda Tallinn–Pärnu lõigu kasutuselevõtu poole 2032. aastaks.
Me ei nõua, et Eesti alustaks kohe tunneli ehitamist. Nõuame, et riik võtaks vastutuse selle ettevalmistamise eest, looks selge tegevuskava ning alustaks koostööd Soomega. Suurte taristuprojektide kavandamine võtab aastaid ning ettevalmistustöödega tuleb alustada enne, kui nende rajamine muutub hädavajalikuks.
Allikad: Tallinna linn: Tallinn ja Helsingi võtavad-tunneliprojektis initsiatiivi, Sõiduaja
Rail Baltica: Rail Baltica ehitus jätkub Tallinnast Pärnusse 2032
Helsingi: Mayor of Tallinn visits Helsinki, cooperation regarding potential tunnel intensifies
Välisministeerium: Välisminister Tsahkna kohtumisel linnapea Raudsepaga