Kaamera eest hoiatav märk võib panna juhi aeglustama, kuid millise kiirusega jõuab ta järgmise ülekäigurajani? Palume Riigikogul anda politseile otsustusõigus, kus mobiilsest kiiruskaamerast ette teatada ja kus mõõta kiirust märgita. Tagatud õigus elule peab kehtima ka liikluses.
Miks märginõue uuesti läbi vaadata?
Alates 1. augustist 2026 nõuab liiklusseadus, et mobiilsest kiiruskaamerast teataks juhile enne mõõtmiskohta liiklusmärgiga. Seaduse algatajad soovisid muuta järelevalve läbipaistvamaks ja aidata rikkumisi ennetada. Ohtliku ülekäiguraja ees võib nähtav märk täita just seda eesmärki: juht märkab hoiatust ja võtab aegsasti kiiruse maha. Liiklusseaduse § 199; Eelnõu 835 SE ja selle põhjendused
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) liiklusjärelevalve juhi Taavi Kirsi sõnul aeglustavad juhid tähistatud kaamera juures, kuid pärast mõõtmiskohta kiirendavad sageli uuesti. See tähelepanek annab põhjust uurida, kui kaugele märgi mõju ulatub. Meie ettepanek on jätta politseile võimalus kasutada märki seal, kus on vaja liiklust kindlas kohas rahustada, ning kontrollida kiirust märgita seal, kus oht püsib pikemal teelõigul. PPA liiklusjärelevalve juhi selgitus ERR-ile
Mida näitab trahvide arvu langus?
Juba 1. juulil 2026, kuu enne märginõude jõustumist, tõstis PPA mobiilsete kiiruskaamerate sekkumiskünnise 3 km/h-lt 6 km/h-le. Sekkumiskünnis näitab, millisest kiiruseületusest alates saadab politsei trahviteate. Mõõtmisel arvestatakse eraldi seadme mõõtemääramatust. Juhi kohustus järgida seadusest või liiklusmärgist tulenevat piirkiirust jäi samaks. PPA selgitus sekkumiskünnise kohta; Liiklusseaduse § 15
PPA andmetel tõid mobiilsed kiiruskaamerad 2025. aasta septembris kaasa 26 228 trahvi ja 2026. aasta septembris 2939 trahvi. Langus oli 88,8%. Vahepeal olid muutunud nii sekkumiskünnis kui ka märgistamise kord. Lisaks töötas teisel võrdluskuul kaks kaamerat vähem. Nende arvude põhjal ei saa öelda, kui suur oli hoiatusmärkide mõju sõidukiirusele või õnnetuste ohule. Selle hindamiseks tuleb võrrelda tegelikke sõidukiirusi enne ja pärast muudatust nii mõõtmiskohas kui ka sellest kaugemal ning jälgida pikema aja jooksul raskete õnnetuste arvu. ERR-i ülevaade PPA andmetest
Miks sõidukiirus loeb? 2025. aastal toimus Eestis 1615 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Hukkus 43 inimest ja vigastada sai 1815 inimest, neist esialgsetel andmetel vähemalt 367 raskelt. Aasta varem hukkus liikluses 69 inimest. Eesti pikaajaline siht on jõuda 2050. aastaks liiklussurmadeta liikluseni. Lähem eesmärk on, et aastatel 2033–2035 hukkuks liikluses keskmiselt kuni 22 ja saaks raskelt vigastada kuni 272 inimest aastas. Transpordiameti 2025. aasta liiklusülevaade; Liiklusohutusprogramm 2026–2035; Programmi 2026.–2029. aasta elluviimiskava seletuskiri
Põhiseaduse § 16 kaitseb igaühe õigust elule. Liikluses algab selle kaitse sageli enne hetke, mil keegi eksib. Helkur aitab juhil jalakäijat märgata. See, kas juht jõuab enne ülekäigurada peatuda, sõltub ka sõidukiirusest. Suuremal kiirusel pikeneb peatumisteekond ning kokkupõrke korral kasvab raske vigastuse või surma oht. Seepärast peavad ka tänava kujundus ja kiirusjärelevalve aitama juhil valida ohutu kiiruse. Põhiseaduse § 16; Euroopa Komisjon sõidukiiruse ja ohutuse seosest; Maailma Terviseorganisatsiooni ülevaade liiklusvigastustest
Meie seitse ettepanekut
- Kaotada mobiilsete kiiruskaamerate kohustuslik eelmärgistamine. Palume Riigikogul muuta liiklusseadust nii, et politsei saaks kohalikku liiklusohtu arvestades kasutada nii tähistatud kui ka tähistamata mobiilseid kiiruskaameraid.
- Avaldada andmed, mille järgi saab hinnata järelevalve mõju. Palume valitsusel koostöös Transpordiameti ja PPA-ga avaldada regulaarselt, kuidas muutuvad tegelikud sõidukiirused ja piirkiirust ületavate sõidukite osakaal. Tagada tuleb võimalus eristada iga õnnetuse puhul kergeid ja raskeid vigastusi ning seostada vigastuste raskus õnnetuse asjaoludega. Nende andmete põhjal saab hinnata, kas meetmed aitavad saavutada 2035. aasta eesmärke.
- Taastada mobiilsete kiiruskaamerate varasem sekkumiskünnis. Palume PPA-l taastada künnis, mille puhul saadetakse trahviteade alates 3 km/h suurusest kiiruseületusest pärast tehnilise mõõtemääramatuse arvestamist.
- Laiendada automaatset kiirusjärelevalvet. Palume Riigikogul ja valitsusel luua võimalus mõõta suurema liiklusohuga teelõikudel sõidukite keskmist kiirust. Teelõigu valik ja andmete kogumise ulatus peavad olema ohuga proportsionaalsed ning tagatud peab olema isikuandmete kaitse.
- Kujundada teed ja tänavad ohutut kiirust toetavaks. Palume riigil ja omavalitsustel pöörata esmajärjekorras tähelepanu koolide ja lasteaedade ümbrusele, elamupiirkondadele ning teistele kohtadele, kus liigub palju jalakäijaid. Sõidutee laius, ülekäiguradade paigutus ja ristmike lahendus peaksid suunama juhti valida ohutu kiirus juba enne teeületuskohta.
- Vähendada korduvaid ja raskeid kiiruseületamisi. Palume valitsusel koos PPA-ga hinnata, millised karistused, juhtimisõiguse piirangud ja muud mõjutusmeetmed aitavad ära hoida järgmise rikkumise, ning lähtuda meetmete valikul nende tegelikust ennetavast mõjust.
- Hinnata oluliste liiklusohutusmeetmete muutmist enne otsust. Palume Riigikogul ja valitsusel enne olulise meetme leevendamist või tühistamist avaldada muudatuse ulatusele vastav mõjuhinnang. See põhimõte kehtib ka siinse ettepaneku kohta vaadata uuesti läbi hoiatusmärgi kohustus.
Kui toetad politsei õigust valida liiklusohu järgi sobiv järelevalveviis ja soovid, et selle mõju hinnataks avalike andmete põhjal, anna algatusele oma allkiri.