Liiga kallis riigiaparaat maksumaksja kulul.

RIIGIAPARAAT ÕHEMAKS

Eesti riigivõlg kasvab, riigieelarve puudujääk püsib ning maksumaksjate koormus suureneb. Samal ajal seisavad paljud Eesti inimesed silmitsi kasvavate elamiskulude, kõrgemate maksude ja väheneva ostujõuga.

Üha rohkematele kodanikele jääb mulje, et kokkuhoidu nõutakse eelkõige tavainimestelt, samal ajal kui riigi juhtimiskulud kasvavad edasi. Kõrgete riigiametnike tasud tõusevad indekseerimise kaudu ning riigiaparaat on aastate jooksul paisunud. Kasvanud on ametnikkond, loodud on uusi struktuure, sihtasutusi ja ametikohti, kuid vastutus kulude vähendamise eest jääb maksumaksja kanda.

2008.-2009. aasta majanduskriisi ajal viis Läti läbi valusaid, kuid vajalikke avaliku sektori kärpeid ,kus vähendati palkasid 25%. Eestis on kulude vähendamise asemel eelistatud maksude tõstmist ja laenukoormuse suurendamist. Selline poliitika ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik ning süvendab tunnet, et riik ei ole valmis alustama kokkuhoidu iseendast.

Riigi usaldusväärsus algab eeskujust. Kui Eesti inimesed peavad oma kulusid vähendama, peab seda tegema ka riik.

Seetõttu nõuame:

1. Riigivalitsemise kulude vähendamist vähemalt 20% võrra ning vastava tegevuskava avalikustamist.
2. Riigikogu liikmete, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikmete ja kõrgemate riigiametnike palkade indekseerimise ning palgatõusude peatamist kuni riigieelarve puudujäägi olulise vähenemiseni.
3. Presidendi Kantselei tegevus- ja esinduskulude sõltumatu auditi läbiviimist ning selle põhjal kokkuhoiumeetmete rakendamist.
4. Endiste presidentide ametihüvede, soodustuste ja riigieelarvest kaetavate kulude täielikku revisjoni.
5. Riigiaparaadi struktuurireformi läbiviimist eesmärgiga vähendada ametnikkonna arvukust, kaotada dubleerivad ametikohad ja funktsioonid ning vähendada bürokraatiat ja halduskulusid.
6. Kõigi ministeeriumide, ametite, sihtasutuste ja riigi osalusega organisatsioonide sõltumatut tõhususauditit ning auditi tulemuste avalikustamist.
7. Uute riigiasutuste, sihtasutuste, agentuuride ja nõukogude loomise peatamist kuni olemasoleva riigiaparaadi tõhususe hindamise lõpuleviimiseni.
8. Riigivalitsemise kulude iga-aastast avalikku aruandlust, mis näitab selgelt saavutatud kokkuhoidu ja selle mõju riigieelarvele.
9. Riigiaparaadi vähendamisest vabanevate vahendite suunamist riigieelarve puudujäägi vähendamiseks, riigivõla kasvu pidurdamiseks ning maksumaksjate koormuse leevendamiseks.

Riik ei saa lõputult nõuda inimestelt rohkem raha, näitamata samal ajal valmisolekut vähendada omaenda kulusid. Maksukoormuse tõstmine ei tohi olla esimene lahendus olukorras, kus riik ei ole ammendanud võimalusi kulude kokkuhoiuks ja juhtimise tõhustamiseks.

Enne uute maksude kehtestamist tuleb vähendada kulusid riigis endas.

Vähem bürokraatiat. Vähem ametnikke. Väiksemad juhtimiskulud. Tugevam Eesti.