RAHVAALGATUS: LÕPETAME E-HÄÄLETUSE JA TAASTAME VALIMISTE TÄIELIKU KONTROLLITAVUSE

Demokraatliku riigi alus on usaldus valimiste vastu. See usaldus ei tohi põhineda ametnike kinnitustel ega keerulisel tarkvaral, vaid valija võimalusel veenduda, et tema hääl on õigesti arvesse võetud.

Täna on Eesti praktiliselt ainus riik maailmas, kus interneti teel hääletamine on muutunud riiklike valimiste oluliseks osaks. Eesti oli ka esimene riik, kes rakendas siduvat internetihääletust üleriigilises valimissüsteemis. [interopera....europa.eu], [ec.europa.eu]

Samas on tähelepanuväärne, et mitmed tugevad demokraatiad, sealhulgas Saksamaa, Holland ja Norra, ei ole internetihääletust valimiste põhiviisina kasutusele võtnud või on sellest loobunud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja usaldusega seotud probleemide tõttu. [en.wikipedia.org]

Meie küsimus on lihtne: kui internetihääletus on nii turvaline ja usaldusväärne, siis miks ei ole enamik maailma demokraatlikest riikidest seda kasutusele võtnud?

Mind ei veena põhjendus, et süsteemi tuleb lihtsalt usaldada. Elektroonilise hääletamise erinevaid vorme kasutatakse ka Venemaal, kuid Eesti ei tohiks ennast seada samasse ritta riikidega, mille valimisprotsessi suhtes on aastaid esitatud tõsiseid küsimusi. Eesti eesmärk peab olema valimissüsteem, mille aususes ei pea kodanik uskuma, vaid mille aususes saab ta ise veenduda. [en.wikipedia.org]

Tavalise valija peamine probleem on lihtne. Mina ei saa kontrollida, mis minu häälega pärast selle arvutist või telefonist saatmist toimub. Kui pabersedel on füüsiliselt olemas ja vajadusel üle loetav, siis e-hääletuse puhul peab kodanik usaldama tarkvara, servereid, spetsialiste ja ametnikke. Valimiste ausus ei tohiks põhineda usul süsteemi, vaid kontrollitaval tõel.

Eriti murettekitav on olukord, kus valimiste vaatlejate ja kriitikute küsimustele vastatakse sageli üldsõnaliste kinnitustega, et kõik on kontrollitud ja on tehtud pistelist kontrolli. Samas kui vaatlejad ei näinud kordagi, et oleks tehtud pistelist kontrolli. Kontroll peab olema sõltumatu, arusaadav ja nähtav ka tavakodanikule. Valimised peavad olema mitte ainult ausad, vaid ka nähtavalt ausad.

Leiame, et kui kasvõi 1% valijatest kahtleb valimissüsteemi usaldusväärsuses, on riigil kohustus need kahtlused hajutada. Selle asemel jääb paljudele kodanikele mulje, et valitsev koalitsioon on e-valimistest väga huvitatud,sest neid on võimalik enda huvides muuta. Kriitika kuulutatakse põhjendamatuks ning inimestelt oodatakse pimedat usaldust. Selline suhtumine kahjustab usaldust kogu demokraatliku süsteemi vastu.

Demokraatia ei tohi toimida põhimõttel „uskuge meid”. Demokraatia peab toimima põhimõttel „kontrollige ise”.

Seetõttu teeme Riigikogule ettepaneku:

1. Lõpetada interneti teel e-hääletamine riiklikel valimistel.
2. Naasta täielikult pabersedeliga hääletamise juurde.
3. Tagada, et iga antud hääl oleks füüsiliselt olemas, üle loetav ja sõltumatult kontrollitav.
4. Taastada valimissüsteem, mille aususes saavad veenduda kõik kodanikud, mitte ainult tehnilised eksperdid.

Valimiste usaldusväärsus on demokraatias olulisem kui mugavus. Kui rahvas ei usalda valimisi, ei usalda ta lõpuks ka riiki ennast ja ei ole valmis sellist riiki kaitsma.

Rahvas ei pea usaldama valimisi. Rahvas peab saama neid kontrollida.

Valimised peavad kuuluma rahvale, mitte tarkvarale ja valitsevale koalitsioonile. Ehk õnnestub sellega päästa demokraatiast eemalduvat Eestit.

Allikad