Eesti ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete rajamine üldjuhul keelatud. Piirangul on oluline eesmärk: hoida rannad ja kaldad looduslikuna, kaitsta looduskeskkonda ning vältida nende liigset hoonestamist.

Praegune regulatsioon ei tee aga erandit väikesele traditsioonilisele suitsusaunale. Seetõttu käsitletakse kuni 15 m² suurust pärandkultuurilist suitsusauna ehituskeeluvööndi seisukohalt samuti uue hoonena, kuigi selle olemus, kasutusviis ja mõju erinevad oluliselt elamust, suvilast või puhkemajast.

See takisttab uute traditsiooniliste suitsusaunade rajamist just neisse paikadesse, kus saun, veekogu ja ümbritsev loodus on ajalooliselt moodustanud terviku.

Probleem ei seisne ainult ühe väikese hoone ehitamises. Vana-Võromaa suitsusaunatraditsioon kuulub UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning traditsiooni osaks on ka suitsusaunade ehitamise ja parandamise oskused. Kui uusi suitsusaunu enam ei ehitata, väheneb järk-järgult ka võimalus neid teadmisi ja oskusi järgmistele põlvkondadele edasi anda.

Leiame, et looduskaitse ja kultuuripärandi säilitamine ei pea olema omavahel vastuolus. Praeguses regulatsioonis puudub aga piisavalt kitsas lahendus, mis võimaldaks ehituskeeluvööndis rajada väikese ja selgelt määratletud traditsioonilise suitsusauna, avamata samal ajal võimalust suvilate, puhkemajade või muude hoonete ehitamiseks.

Soovime lahendada selle vastuolu: säilitada randade ja kallaste kaitse, kuid anda võimalus jätkata Eesti põlist suitsusauna ehitamise ja kasutamise traditsiooni.

Teeme Riigikogule ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § 38 ranna ja kalda ehituskeeluvööndi erandeid ning lubada ehituskeeluvööndisse rajada üks väike traditsiooniline suitsusaun, kui see vastab seaduses selgelt määratletud tingimustele.

Eesmärk ei ole ehituskeeluvööndi üldine vähendamine ega rannaalade avamine uuele hoonestusele. Soovime luua väikese ja rangelt piiritletud kultuuripärandi erandi, mis võimaldaks jätkata Eesti traditsiooniliste suitsusaunade ehitamist ja kasutamist.

Milline suitsusaun võiks erandi alla kuuluda?

Teeme ettepaneku, et ehituskeeluvööndisse rajatav traditsiooniline suitsusaun peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

• ehitisealune pind kuni 15 m²;
• maksimaalne kõrgus maapinnast katuseharjani 4 meetrit;
• üks korrus;
• traditsioonilise välisilmega väike puithoone;
• korstnata;
• köetav traditsioonilise suitsusaunakerisega;
• kuni kaks aknaava;
• ühe aknaava pindala kuni 0,5 m²;
• akende klaasitud pind kokku kuni 1 m²;
• panoraam- ja maast laeni aknad ei ole lubatud;
• lihtsa traditsioonilise vormiga viil- või kelpkatus;
• katusekate peab olema traditsiooniline või traditsioonilise välisilmega ja maastikku sobiv;
• hoonel puudub elektriühendus ja püsiv elektrisüsteem;
• hoonel puudub kanalisatsiooniühendus ja hoonesisene kanalisatsioon;
• hoones puuduvad püsivaks elamiseks mõeldud ruumid;
• hoonet ei või kasutada elamu, suvila ega iseseisva majutushoonena.

Erand ei vabastaks ehitajat looduskaitse-, veekaitse-, tuleohutus- ega muudest asjakohastest nõuetest.

Miks nii ranged tingimused?

Tingimuste eesmärk on teha selge vahe traditsioonilise suitsusauna ja väikese puhkemaja vahel.

15 m² pindala, 4 meetri kõrgus, väikesed aknad ning elektri ja kanalisatsiooni puudumine vähendavad võimalust kasutada suitsusauna erandit varjatud suvila või majutushoone rajamiseks.

Kui erandi alusel rajatud hoonet hiljem laiendatakse, sellele rajatakse elektri- või kanalisatsiooniühendus või hoone muudetakse muul viisil selliseks, et see ei vasta enam traditsioonilise suitsusauna tingimustele, ei peaks sellele enam kohalduma suitsusaunale antud erand.

Miks on erand kultuuripärandi säilitamiseks vajalik?

Vana-Võromaa suitsusaunatraditsioon kuulub alates 2014. aastast UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

UNESCO määratluses hõlmab suitsusaunatraditsioon lisaks saunatamisele ka saunade ehitamise ja parandamise oskusi, sauna kütmist, vihtade valmistamist ning traditsiooni edasiandmist järgmistele põlvkondadele.

Suitsusaunade loenduse koostajate hinnangul võib Eestis olla ligikaudu 2000-4000 suitsusauna. 13. veebruari 2024 seisuga oli ehitisregistrisse kantud aga ainult 234 suitsusauna ning lisaks 59 püstitamisel olevat suitsusauna. Registriandmed ei anna täielikku pilti, muu hulgas seetõttu, et väiksemad hooned ei ole ajalooliselt alati registrisse jõudnud.

See näitab ka vajadust saada suitsusaunadest parem ülevaade.

Seetõttu teeme ettepaneku, et erandi alusel ehitatud suitsusaun kantakse lisaks ehitisregistrile võimalusel ka üleriigilisse suitsusaunade loendusse või muusse selleks tunnustatud andmekogusse.

Nii oleks võimalik hinnata, kui palju traditsioonilisi suitsusaunu seadusemuudatuse tulemusena rajatakse ning kas muudatus aitab päriselt kaasa suitsusaunakultuuri säilimisele.

Ettepanek seaduse muutmiseks

Palume Riigikogul täiendada looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 sätestatud erandite loetelu põhimõtteliselt järgmise erandiga:

„Ehituskeeld ei laiene traditsioonilise suitsusauna püstitamisele, kui sauna ehitisealune pind ei ületa 15 m², hoone kõrgus ei ületa 4 meetrit ning hoone vastab traditsioonilisele suitsusaunale kehtestatud tingimustele.“

Täpsed tehnilised, tuleohutus-, keskkonna- ja paiknemisnõuded saab seaduseelnõu menetlemisel välja töötada koostöös asjaomaste riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning suitsusaunakultuuri kandjate ja asjatundjatega.

Meie ettepaneku põhimõte on lihtne:

kaitseme Eesti randu ja kaldaid, kuid loome väikese ja kontrollitava erandi Eesti elava suitsusaunakultuuri säilitamiseks.