Praegune olukord seab küsimuse alla õigusriigi olemasolu, sest olukord, kus seaduses sätestatud põhimõtete ja õiguste teostamine on praktiliselt võimatu on tunnistuseks õigusriigi puudumisest.
Lugupeetud Riigikogu liikmed!
Pöördume Riigikogu poole ettepanekuga algatada korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) muutmine, kuna kehtivas regulatsioonis esineb probleem, mis mõjutab korteriomanike õigusi ja kohustusi ning korteriühistute toimimist.
Paljud on kokku puutunud või kuulnud korteriühistutes esinevatest probleemidest nagu isepäi toimetavad juhatused, halvasti tehtud remonditööd ja kooselu reegleid eiravad korteriomanikud.
Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt otsustavad kõiki küsimusi korteriomanikud.
Praktikas paraku ei kasuta korteriomanikud mitmetel põhjustel oma õigust kaasa rääkida ja asju otsustada. Seetõttu on korteriühistuid, kus juhatus omab täielikku ja jagamatut voli oma otsuseid ellu viia, sest ainukeseks organiks peale korteriomanike üldkoosoleku, kel on pädevus korteriühistu asjades otsuseid teha, on kohtud.
KrtS § 45 sätestab korteriomaniku õiguse tutvuda korteriühistu dokumentidega ning õiguse pöörduda selle nõudega kohtusse. Selles menetluses ei hinda kohus, kas korteriomaniku poolt nõutud dokumendid peavad korterühistul olemas olema, ning dokumentide puudumise korral ei kohalda kohus ka mingeid sunnivahendeid. Seetõttu põhjustab kehtiv regulatsioon praktikas olukordi, kus paljud korteriomanikud on loobunud dokumentidega tutvumise nõudega kohtusse pöördumisest.
Juhatuse tegevuse üle kontrolli tugevdamiseks ja kohtute töökoormuse vähendamiseks teeme seetõttu ettepaneku muuta korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS) selliselt, et see näeb ette kõigi korteriomanike õiguse tutvuda korteriühistu pangakontoga ning saada teavet kontolt tehtud väljamaksete kohta.
Kuna paljudes korteriühistutes valitseb olukord, kus korteriomanike üldkoosolekul ei ole piisava häälteenamuse puudumise tõttu võimalik vastu võtta otsuseid revisjoni läbiviimiseks või juhatuse liikmete tagasikutsumiseks, tuleks korteriomanike raha ebaotstarbeka kulutamise peatamiseks luua järelevalveorgan, millel on pädevus viia läbi revisjone ning rikkumiste tuvastamise korral kutsuda juhatuse liikmed tagasi ning määrata nende asemel asendusliikmed.
Levinud on korterite ümberehitused, millega oluliselt muudetakse kaasomandi eset ning mis on tehtud teiste korteriomanike nõusolekuta. Ümberehitused, mille käigus muudetakse köögi, WC või vannitoa asukohta, võivad põhjustada tehnosüsteemide rikkeid, lekkeid ning kahjustada kaasomandi eset. Eemaldatud seinad ning köögi või toaga ühendatud lodžad kahjustavad konstruktsioonide kandevõimet ning põhjustada seeläbi seintes mõrade tekkimist.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 149 kohaselt on seadusest tuleva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Paljud ebaseaduslikke ümberehitisi teinud korteriomanikud toetuvad sellele tähtajale, keeldudes endise olukorra taastamisest, Seetõttu oleks vaja näha korterite ümberehituse osas ette erand, mille kohaselt teiste korteriomanike nõusolekuta tehtud ebaseaduslike ümberehitiste osas endise olukorra taastamise nõue ei aeguks.
Kokkuvõte ja ettepanek
Eeltoodust tulenevalt leiame, et kehtiv õiguslik regulatsioon ei taga korteriomanikele piisavalt tõhusaid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks ega võimalda alati piisavalt tõhusalt kontrollida korteriühistu juhtimist ja vara kasutamist.
Palume Riigikogul algatada vajalikud seadusemuudatused, millega:
1. Tagatakse korteriomanikele tõhusam ja vahetum võimalus kontrollida korteriühistu rahaliste vahendite kasutamist; 2. Luuakse tõhusam järelevalvemehhanism juhatuse tegevuse kontrollimiseks olukorras, kus korteriomanike üldkoosolek ei ole võimeline vajalikku otsust vastu võtma; 3. Tagatakse tõhusamad õiguskaitsevahendid korteriühistu dokumentidega tutvumisel; 4. Nähakse ette erand ebaseaduslike ümberehituste korral, mille puhul teiste korteriomanike nõusolekuta tehtud ümberehituse tõttu endise olukorra taastamise nõue ei aeguks.
Palume Riigikogul algatada nimetatud probleemide lahendamiseks vajalikud seadusemuudatused ning kaasata nende väljatöötamisse korteriomanike, korteriühistute ja õigusvaldkonna asjatundjate esindajad. Meie eesmärk on tagada olukord, kus korteriomaniku õigused ei jää üksnes seaduses sätestatud õigusteks, vaid nende kaitsmiseks on olemas ka tegelikult toimivad ja mõistlikult kasutatavad võimalused.
Lugupidamisega
Julia Dittmer
3. oktoober 2026