„Peaaegu kolmkümmend aastat oleme leppinud. Nüüd tahame kaasa rääkida. Otepää on meie kodu — teeme Otepää Vallavolikogule ettepaneku anda vallale suurem roll Otepää looduspargi haldamisel, koostöös riigiga."
Meie, allakirjutanud Otepää valla elanikud, teeme kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 alusel Otepää Vallavolikogule ettepaneku, mis puudutab piirkonda nimega „Otepää-Pühajärve-Kääriku turismi- ja puhkemajanduse arenguala" — Otepää, Pühajärve ja Kääriku ümbrust, ajalooliselt väljakujunenud ja aktiivselt kasutatavat puhkemajanduslikku ala. Peaaegu kolmkümmend aastat Otepää looduspargi kehtimisest on näidanud, et riik ei ole üksi suutnud kõiki eesmärke saavutada ning kaitsekord on mõjutanud vallaelanike igapäevast elu- ja majanduskeskkonda — kellel rohkem, kellel vähem.
Üldplaneering. Praegune Otepää valla üldplaneeringu eelnõu ei kajasta seda ala eraldi tsoonina ehk maakasutuse juhtotstarbega alana, kuigi ka Keskkonnaamet ise on tunnistanud, et see vajab looduspargist erinevat, paindlikumat lähenemist (Keskkonnaameti 03.09.2026 kiri nr 7-9/26/15160-2).
Kaitsekord ja kaitsekorralduskava. Otepää vallal on seni puudunud selge roll looduspargi kaitsekorralduslike otsuste kujundamisel. Keskkonnaamet plaanib kaitsekorralduskavaga tegelema hakata 2027. aastal — kui vald ja kogukond ei ole selleks ajaks seisukohta kujundanud, on oht, et kava eesmärgid ja tegevused määratakse taas ilma sisulise kaasamiseta.
Ülesanded ja rahastus. Avaliku ohutuse küsimused (nt ohtlike puude eemaldamine sihtkaitsevööndi teedel-radadel) vajavad kiiret, kohapealset otsustamist. Keskkonnaamet sulges 2024. aastal oma Otepää kontori, mistõttu on otsused nüüd füüsiliselt kaugemal. Laiemalt on Otepää vallal puudunud tulemuslik roll looduspargiga seotud otsustes: vald võiks kujuneda riigi võrdväärseks partneriks, kelle teenust riik tellib ja rahastab — sarnaselt muinsuskaitse mudelile, kus riik toetab Tartut, Tallinna ja Haapsalut kohapealsete ülesannete täitmisel. Looduskaitseseaduses analoogset alust praegu ei ole. Samuti puudub seaduses kohustus hinnata kaitsekorra kujundamisel mõju piirkonna elujõulisusele ja kohalike elanike toimetulekule.
Maaomanike õiguste kaitse. Puudutatud maaomanikel on olnud ebaselgus, mida selline algatus nende kinnisasjale tähendab — see vajab selget, kirjalikku kokkulepet.
Järelevalve. Varasemad head kavatsused on kippunud jääma ilma selgete tähtaegade ja avaliku aruandluseta täitmata.
Teeme Otepää Vallavolikogule ettepaneku:
Üldplaneering
- Võtta käesolev algatus arutusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
- Arvestada käesolevat ettepanekut koostatava üldplaneeringu menetluses ja lisada „Otepää-Pühajärve-Kääriku turismi- ja puhkemajanduse arenguala" tsoon üldplaneeringu eelnõusse.
Kaitsekord ja kaitsekorralduskava 3. Taotleda Keskkonnaametilt Otepää Vallavalitsuse ja kohaliku kogukonna kaasamist looduspargi kaitsekorralduskava ettevalmistavasse etappi enne kava koostamise algust 2027. aastal. 4. Teha vallavalitsusele ülesandeks esitada pädevale riigiasutusele põhjendatud muutmisettepanek, kui eesmärgi saavutamine eeldab kaitse-eeskirja muutmist.
Ülesanded ja rahastus 5. Selgitada koos riigiga välja, milliseid kohalikke ülesandeid (sh ohtlike puude hindamine ja tööde korraldamine) saab vald täita juba kehtiva õiguse alusel, millised vajavad seadusemuudatust; leppida kokku kohaliku kontaktisiku ja menetluskorra osas ning teha Keskkonnaametile ettepanek sõlmida haldusleping, millega riik tellib ja rahastab nende ülesannete täitmist Otepää Vallavalitsuse poolt, ilma et see koormaks valla eelarvet. 6. Esitada valdkonna eest vastutavale ministrile põhjendatud ettepanek luua looduskaitseseaduses alus kaitseala valitseja ülesannete volitamiseks kohalikule omavalitsusele koos riikliku rahastuse ja järelevalvega — analoogselt muinsuskaitseseadusega. 7. Esitada ministrile ettepanek täiendada looduskaitseseadust kohustusega hinnata kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava koostamisel mõju piirkonna elujõulisusele, elanike elukeskkonnale ja toimetulekule ning põhjendada avalikult huvide kaalumist.
Maaomanike õiguste kaitse 8. Kaasata puudutatud maaomanikud lahenduse ettevalmistamisse. Erakinnisasjal tehtavad vabatahtlikud tööd, ligipääs, kulud ja vastutus lepitakse omanikuga kirjalikult kokku; avaliku võimu meetmeid rakendatakse üksnes nende endi seaduslikul alusel.
Tegevuskava ja järelevalve 9. Võtta vastu otsus, millega antakse vallavalitsusele ülesanne esitada 60 päeva jooksul tegevuskava, mis eristab kohe tehtavad, riigiga kokkulepet vajavad ja seadusemuudatust eeldavad tegevused — igaühele vastutaja, tähtaeg ja rahastus. 10. Algatada tegevuskava alusel läbirääkimised Keskkonnaameti ja ministeeriumiga ning esitada avalik vahearuanne 90 päeva jooksul. 11. Kaasata tegevuskava koostamisse algatuse esindaja ja puudutatud maaomanikud. 12. Põhjendada kirjalikult, kui ettepanekut ei arvestata, ning kanda põhjendus istungi protokolli. 13. Kaasata algatuse esindaja tsooni piiritlemise ja edasise menetluse aruteludesse. 14. Tagada, et kehtiva õiguse alusel juba tehtavate tegevuste algus ei sõltuks seadusemuudatuse või muude kokkulepete saavutamisest.