Sünnipäev võiks olla inimese enda päev. Teeme ettepaneku anda igale töötavale inimesele õigus ühele tasustatud vabale päevale aastas oma sünnipäeval – päev, mille ta saab veeta just nii, nagu ise soovib, kasutamata selleks põhipuhkust.
Sünnipäev on üks väheseid päevi aastas, mis kuulub olemuslikult konkreetsele inimesele. Ometi käsitleb praegune töökorraldus seda üldjuhul nagu iga teist tööpäeva. Kui inimene soovib oma sünnipäeva vabaks võtta, tuleb tal selleks kasutada põhipuhkust või leppida tööandjaga eraldi kokku.
Samas ei tähenda sünnipäev kõigi jaoks pidu ega soovi seda kolleegidega tähistada. Mõni soovib veeta päeva pere või lähedastega, mõni võtta aega iseendale ja mõni ei soovi oma sünnipäevale üldse avalikku tähelepanu. Töökohal kujunenud õnnitlemise ja tähistamise traditsioon võib seetõttu olla ühe inimese jaoks meeldiv, teise jaoks aga soovimatu kohustus.
Probleem ei ole selles, kuidas sünnipäeva „õigesti“ tähistada. Küsimus on valikuvabaduses. Inimesel võiks olla vähemalt üks päev aastas, mille puhul ei määra töökorraldus, kuidas ta selle veedab.
Sünnipäev võiks olla inimese enda päev.
Teeme ettepaneku muuta töölepingu seadust nii, et töötajal oleks õigus ühele täiendavale tasustatud vabale päevale aastas seoses oma sünnipäevaga.
Vaba päeva eesmärk on anda inimesele võimalus otsustada ise, kuidas ta oma sünnipäeva veedab, ilma et selleks tuleks kasutada põhipuhkust.
Kui sünnipäev langeb päevale, mil töötaja tavapäraselt ei tööta, võiks vaba päeva kasutada sünnipäevale vahetult eelneval või järgneval tööpäeval.
Üks inimene. Üks sünnipäev. Üks päev aastas iseendale.