Viimase 35 aasta jooksul on Eesti näidanud, et väike riik võib tänu tehnoloogiale saavutada maailmas ebaproportsionaalselt suure mõju.

Pärast iseseisvuse taastamist oleme loonud ühe maailma kõige arenenuma digiriigi, kus riiklikud teenused, registrid ja suur osa avalikust teabest on viidud digitaalsesse vormi ning Eesti kogemusest on saanud eeskuju paljudele teistele riikidele.

Täna seisab inimkond uue tehnoloogilise ajastu lävel.

Tehisintellektist on saamas XXI sajandi kõige olulisem tehnoloogia. Selle võimalused arenevad erakordselt kiiresti ning lähiaastatel muudab see üha enam riigijuhtimist, majandust, riigikaitset ja julgeolekut.

Eesti ei tohiks oodata, kuni teised riigid need võimalused täielikult kasutusele võtavad. Meil on võimalus olla taas nende seas, kes tegutsevad esimestena.

Eesti suurus, mida sageli tajutakse piiranguna, võib saada meie suurimaks eeliseks.

Väikest, digitaliseeritud ja tehnoloogiliselt arenenud riiki on märksa lihtsam ühendada ühtseks süsteemiks kui suurt riiki, kus on palju eraldiseisvaid asutusi, infrastruktuure ja juhtimistasandeid.

Just seetõttu on Eestil potentsiaalselt võimalik teistest riikidest kiiremini luua ja kasutusele võtta terviklik TI-infrastruktuur andmeanalüüsiks.

Meil on võimalus saada maailma esimeseks tehnoloogiliseks vabariigiks, kus tehisintellekti ei kasutata üksnes üksikutes asutustes, vaid sellest saab kaasaegse riikliku infrastruktuuri oluline osa.

Seejuures ei ole eesmärk luua totaalse jälgimise süsteemi ega anda riiklikke otsuseid tehisintellekti teha. Vastupidi, selline süsteem peab algusest peale põhinema demokraatia, õigusriigi, isikuandmete kaitse, läbipaistvuse, infoturbe ja kohustusliku inimkontrolli põhimõtetel.

Meie eelis ei seisne territooriumi suuruses ega rahvaarvus, vaid võimes uusi tehnoloogiaid kiiresti kasutusele võtta, neid väikese riigi tingimustes katsetada ning muuta need toimivateks riiklikeks lahendusteks.

Seetõttu peaks Eesti juba praegu alustama ettevalmistusi riikliku TI-võimekuse loomiseks andmeanalüüsiks, ohtude ennetamiseks ja otsuste tegemise toetamiseks sisejulgeoleku ja kriisijuhtimise valdkonnas.

Palantir Technologies võib potentsiaalselt saada selle idee elluviimisel oluliseks partneriks.

35 aastat tagasi tegi Eesti julge sammu ja hakkas üles ehitama digitaalset riiki ajal, mil selline lähenemine ei olnud veel rahvusvaheline standard.

Täna seisame sarnase valiku ees. Me võime oodata, kuni teised riigid määravad tehisintellekti kasutamise tuleviku, või tegutseda taas esimestena.

Kui kasutame seda võimalust praegu, saab Eesti mitte ainult uue ajastuga kohaneda, vaid ka aidata kujundada selle standardeid.

Kutsume Riigikogu ja Eesti Vabariigi Valitsust üles alustama selle võimaluse sisulist hindamist ning töötama välja riiklik programm tehisintellekti kasutamiseks julgeoleku valdkonnas.

Eesti ei pea tulevikku ootama. Eesti võib aidata seda ise kujundada.

Ettepanek.

Teeme Riigikogule ja Eesti Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada riiklik programm tehisintellekti (TI) kasutuselevõtuks sisejulgeoleku, kriiside ennetamise ja riiklike andmete analüüsi valdkonnas.

Programmi eesmärk on luua turvalised ja kontrollitud tehnoloogilised võimalused, mis võimaldavad riigil analüüsida suuri andmemahte, tuvastada võimalikke ohte õigeaegselt, hinnata riske ning aidata riigiasutustel teha kiiremaid ja põhjendatumaid otsuseid.

Teeme ettepaneku hinnata selle programmi raames rahvusvaheliselt tunnustatud tehnoloogiliste lahenduste võimalusi, sealhulgas Palantir Technologiesi lahendusi, ning vajaduse korral viia läbi piiratud ulatusega pilootprojekt.

Teeme Eesti Vabariigi Valitsusele ettepaneku:

• Töötada välja riiklik tegevuskava tehisintellekti kasutamiseks sisejulgeolekus ja kriiside ennetamisel.

• Hinnata võimalust luua tehisintellekti abil andmeanalüüsi võimalused, mis võimaldavad turvaliselt analüüsida erinevatest riiklikest allikatest pärinevat teavet ning tuvastada võimalikke ohumustreid ja riske.

• Hinnata andmekaitseseaduse muutmise otstarbekust, mis on vajalik erinevate riiklike andmekogude vahelise analüüsi võimaldamiseks.

• Käivitada piiratud ulatusega pilootprojekt, mille raames hinnatakse sellise süsteemi tehnilist, majanduslikku ja praktilist otstarbekust.

• Viia läbi läbipaistev tehnoloogiline võrdlus ning vajaduse korral riigihanked, mille raames hinnatakse nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ettevõtete lahendusi.

• Hinnata eraldi «Palantir Technologies» tehnoloogiaid, kuna ettevõttel on ulatuslik kogemus suurte andmemahtude analüüsimisel ning kaitse- ja õiguskaitsevaldkonna lahenduste loomisel.

Milline võiks selline süsteem olla?

Eesmärk ei ole luua süsteemi, mis jälgiks valimatult Eesti elanikke. Eesmärk on luua riigile kaasaegne analüütiline töövahend, mis võimaldab juba olemasoleva ja seaduslikult saadud teabe põhjal paremini mõista riske ja ohte.

Näiteks võiks selline tehnoloogia aidata:

• Tuvastada erinevate andmekogumite analüüsi põhjal võimalikke ohumustreid;

• Ennetada kriise ja hädaolukordi;

• Parandada riigiasutuste vahelist infovahetust;

• Analüüsida keerukaid ja suuri andmemahte kiiremini kui inimene;

• Toetada Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, politsei ja teiste julgeolekuasutuste riskihindamist;

• Suurendada riigi valmisolekut küberrünnakuteks ja muudeks hübriidohtudeks;

• Aidata otsustajatel kriisiolukordades analüüsida ajakohast teavet.