Ülle Madise plaanitav siirdumine õiguskantsleri ametikohalt Eesti Vabariigi presidendiks on paljastanud äärmiselt tõsise vea Eestis hetkel kehtivas õiguskantsleri seaduses. Õiguskantsleril peab olema seaduse järgi akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses, kuid sellist haridusnõuet ei ole kehtestatud tema asetäitja-nõunikule, kes peab täitma õiguskantsleri ülesandeid kuni uue õiguskantsleri ametisse astumiseni.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on õiguskantsleri ülesanne teostada järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Selle ülesande täitmine eeldab õigusalast haridust. Õiguskantsleri praegune asetäitja-nõunik Olari Koppel seda aga paraku ei oma. Tema asumine õiguskantsleri ülesannete täitmisele õõnestaks õiguskantsleri institutsiooni usaldusväärsust.

Sõltumata sellest, kuidas laheneb konkreetne olukord, vajab õiguskantsleri seadus tingimata parandamist, et vältida sarnaste olukordade kordumist tulevikus.

Meie, allakirjutanud, teeme Riigikogule ettepaneku täiendada õiguskantsleri seadust § 37. osas järgneva lõikega: "Õiguskantsleri asetäitja-nõunikul peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses." Selline nõue kehtib Eestis juba praegu õiguskantsleri enda puhul.

See oleks ka vastavuses põhjamaiste tavadega. Näiteks Soome Vabariigis on juba põhiseaduses sätestatud, et õiguskantsleri asetäitjale kehtivad samad nõuded, mis õiguskantslerile endale. Eestis ei ole vaja hakata sellise haridusnõude kehtestamiseks põhiseadust muutma, piisab õiguskantsleri seaduse täiendamisest ühe lausega.

Ühtlasi soovitame taastada varem riigisekretärile kehtinud õigusalase kõrghariduse nõude, mille Riigikogu otsustas 2024. aastal Vabariigi Valitsuse seadusest kaotada. Selline nõu on põhjendatud ja vajalik, sest riigisekretär peab kinnitama oma allkirjaga valitsuse määruste õiguslikku usaldusväärsust. Selle kaotamine oli väga häbiväärne ja rumal otsus.