Alates eestikeelsele õppele ülemineku reformi käivitamisest on selgunud tõsised puudujäägid metoodikas ja tugisüsteemides, mis mõjutavad otseselt laste õpiedukust ja vaimset tervist. Eriti kriitilises seisus on õpilased, kes on alustanud õpinguid venekeelses koolis ja peavad nüüd järsult läbima kõik ained eesti keeles.

Aastatel 2026–2028 laieneb üleminek uutele klassidele, kus õpilastel on juba kujunenud akadeemiline baas emakeeles, kuid puudub ainespetsiifiline eestikeelne sõnavara (loodusõpetus, matemaatika, ajalugu). Hetkel ametlikult ette nähtud üldised tugimeetmed ei arvesta selle vanuserühma spetsiifikat. Koolid ja õpetajad on seatud jäikadesse raamidesse, mis ei võimalda tagada Haridusseaduses sätestatud õppekvaliteeti ning lapse heaolu.

1. Kehtestada ametlik ülemineku- ja kohanemisperiood aastateks 2026–2028. Lubada seadusandlikult ja ajutiselt kakskeelse metoodika kasutamist üleminekuklasside ainetundides, et õpetaja saaks vajadusel selgitada keerulisi termineid ja abstraktsid mõisteid õpilaste emakeeles, vältides ainealast mahajäämust.
2. Töötada välja ja tagada kohandatud õppematerjalid. Kohustada ministeeriumi looma ja rahastama spetsiaalseid üleminekuklassidele mõeldud õppematerjale, sh ainesõnastikke ja lihtsustatud tekstidega töövihikuid aastateks 2026–2028.
3. Muuta hindamissüsteemi üleminekuperioodil. Keelata ainealaste teadmiste (matemaatika, loodusõpetus jne) hindamine keeleoskuse põhjal. Rakendada üleminekuklassides esimesel kahel aastal diferentseeritud või arvestuslikku hindamist (arvestatud/mittearvestatud).
4. Eraldada sihtotstarbeline riiklik rahastus tugipersonali ja abiõpetajate palkamiseks. Tagada igale üleminekuklassile riigieelarvest finantseeritav abiõpetaja või tugispetsialist, kes toetab lapsi vahetult ainetunni ajal.

Me leiame, et riigi kohustus on tagada hariduse kättesaadavus ja laste vaimne tervis. Reform ei tohi toimuda laste haridustaseme ja heaolu arvelt.