Soovime Eestis ,,TI-hüppe" haridusprogrammi pidurdamist ning peatust riikliku tehisaru arendusprojektidele. Selle eesmärk on kaitsta Eesti noorte vaimset arengut, eestlaste toimetulekut ühiskonnas ning säästa keskkonda tehisaru arendusest tulenevate negatiivsete mõjude eest.
Elame ajastul, millal tehnoloogia märkimisväärne areng mõjutab meid ümbritsevat keskkonda ja ühiskonda rohkem negatiivsel viisil kui positiivsel. Eriti suurel määral ajendab seda tehisaru arendus ja kasutus. Välisriikides on maailma juhtivad tehisaru ettevõtted, kelle arvelt need kahjud juba ilmnevad. Samas püüab Eesti riik järele jõuda ning digiriigina neist veel edasi areneda, mille käigus oleme justkui katsejänesed tehisaru mõju hindamiseks. Vaimse arengu risk õpilaste seas
,,TI-hüppe" haridusprogrammi eesmärk on hoida Eesti haridust kõrgel kohal, andes õpilastele oskus kasutada tehisaru ning selle arvelt targemaks saada. Siiski näitavad uuringud tehisaru kasutamisel pigem negatiivseid külgi. 2025. aastal avaldati uuring, kus katsetati aju toimetulekut tehisaru ja otsingumootori abiga ning lisaks ka ilma kummagi vahendita. Selle käigus ilmnes, et ülesannete täitmisel pakub tehisaru kiireid ja näiliselt õigeid vastuseid, mis vähendab aju vastuvõtlikkust pingutust nõudvama infootsingu vastu. Lisaks tekib tehisaru kasutades oluliselt vähem olulisi närviühendusi võrreldes teiste meetoditega. Viimaks toodab tehisaru ka algoritmiliselt kõige võimalikuma vastuse, mille tulemusel väheneb originaalsus ja kriitiline mõtlemine.
ERR artikli kohaselt selgus Tartu Ülikooli 2025. aasta uuringust , et ligi 60% õpilastest kasutab tehisaru. Uuringu tulemusi ja antud statistikat järeldades võib tehisaru kasutus õpilaste vaimset arengut tõsiselt kahjustada. Õpilaste roll katsejänestena uut tehnoloogiat katsetades ei ole sobilik Eesti ühiskonnale. Tehisaru arendusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Eestis pole tehisaru arendus jõudnud piisavalt kaugele, et avaldada keskkonnamõjusid, kuid välisriikides, kus on suuremas mahus andmekeskuste arendust, on juba probleeme näha.
Artikli kohaselt kulutavad USA andmekeskused, ehitatud tehisaru serveritele, kokku peaaegu 1700 miljonit liitrit magevett päevas või 238 miljardit liitrit aastas jahutussüsteemidele (lisaks välja toodud, et vaid üks kolmandik andmekeskustest jälgib vee tarbimist). Eestlaste laialdane tehisaru kasutus annab oma panuse jahutussüsteemides kuluvale veele, mida ,,TI-hüpe" veel omakorda soodustab. Mitmetes koolides on juba jagatud õpilastele tasuta ligipääs teistmoodi ChatGPT versioonile, mille eesmärk on õpilast suunata ja temaga arutada, mis suurendab keelemudeli kasutust ja sellest tulenevalt vee kulu. Luues Eestisse andmekeskuseid vajaksime samal moel hulganisti vett, et serveriruume jahutada.
Samuti on tehisaru andmekeskustel märkimisväärne mõju CO2 emissioonidele. Uuringu kohaselt võisid 2025. aastal olla andmekeskuste jaoks vajamineva elektri toodangu CO2 emissioonid 32-79 miljoni tonni. Eestlaste CO2 emissioonid inimese kohta on juba Euroopa Liidus väga kõrgel kohal, arvestamata tehisaru kasutuse emissioone. See käib vastuollu Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise poliitikaga. Andmekeskuste rajamisele kaasneb ka looduskeskkonna hävimine, naabruskonna õhureostus, ökosüsteemi häirimine ning elektrihinna tõus piirkonnas.
Eestlaste potentsiaalsed raskused tööturul ja nende energiatoimetulek
Näiteks ,,TI-hüppe" toimel harjutatakse õpilastele õpingutega toimetulekut, kasutades vaid tehisaru. 2023. aasta UNESCO uuringus tuuakse välja, kuidas õpitakse vaid tehisaru kasutades ning mainitakse seda kui potentsiaalset asendust õpetajatele. See on murettekitav eriti gümnaasiumist väljuvale uuele generatsioonile, kellel on tööturul juba niigi suur konkurents. Näiteks USAs on juba tehisaru poolt hõivatud veebiportaalide vestlejate positsioonid, mis olid enne tehisaru pealetulekut esimene töökogemus paljudele tööealiseks saanutele. Artikkel andmekeskuse ehitusest mainib ära 150 töökoha loomise, kuid jätab mainimata potentsiaalsed töökohad, mida selle treenitud tehisaru võib ära võtta. 2024. aasta IEA raport elektritarbimisest ennustas, et andmekeskuste ehituse ja tehisaru arenduse tagajärjel võib ülemaailmne elektritarbimine 2026. aastaks kahekordistuda. Sellest tuleneb omakorda elektrihinna tõus ning tavaelanike elatustaseme langus. Eestis juba niigi kalli elektrihinnaga, saaks andmekeskuste rajamise järel eestlaste toimetulek rohkemgi kahjustada.
Ettepanekud
,,TI-hüppe" programmi peatamine, kuni tehakse piisavalt põhjalikud uuringud selle mõju osas inimese vaimsele arengule ning konkreetne strateegia selle kasutusele. Uuringute kaudu saab olla kindel, kas uue tehnoloogia massiline rakendamine toob õpilastele päriselt kasu. Selliste uuringute kaudu saaks omakorda uurida, mis on päriselt kõige efektiivsem viis õppida. Näiteks antud uuring toob parimaks õppimisviisiks kõrvalise abi täieliku vältimise.
Õppeprotsessis vältida ülesandeid, mis nõuavad tingimata tehisaru kasutamist, ning hoopis rakendada ülesandeid, mis toetaks maksimaalselt noore arengut tõestatud meetodite kaudu.
Levitada rohkem teavet tehisaru kasutuse ohtudest selle asemel, et selle kasutust kiita ja julgustada.
Takistada tehisaru treenimise ja kommertsiaalse kasutuse eesmärgil planeeritud andmekeskuste arendust Eestis, et vältida kahju Eesti keskkonnale ja eestlaste finantsilisele toimetulekule.
Mõju
Antud ettpanekuid kasutusele võttes oleksime teejuhiks teistele maailma riikidele, näidates rohkem hoolivust noorema generatsiooni suhtes ning vältides üha enam kasvavaid keskkonna- ja majanduskriise.