Probleem: Sireenide süsteemi arendamine ja ülalpidamine kulutab märkimisväärselt riigi raha, kuid selle praktiline väärtus ja kasutegur tekitab paljudes inimestes kahtlusi. Sage testimine ja ootamatud teavitused häirivad igapäevaelu ning tekitavad rahulolematust. Paljud leiavad, et olemasolevad digitaalsed teavitussüsteemid on piisavad ning ressursse tuleks suunata valdkondadesse, mis parandavad otseselt inimeste elukvaliteeti.

**Ettepanek:**

Teeme ettepaneku suunata sireenide süsteemi arendamiseks ja ülalpidamiseks planeeritud ressursid valdkondadesse, mis loovad otsest väärtust Eesti inimestele ja majandusele.

Eelkõige tuleks investeerida kohaliku tööjõu arendamisse ja tööhõive suurendamisse. Riik peaks eelistama Eesti elanike palkamist ja ümberõpet, pakkudes rohkem kutseõpet, toetusi tööandjatele ning motiveerivaid meetmeid, et vähendada sõltuvust odavast välistööjõust. See aitab tugevdada kohalikku majandust, tõsta inimeste sissetulekuid ja vähendada sotsiaalset ebavõrdsust.

Lisaks tuleks suunata vahendeid tervishoidu, haridusse ja regionaalarengusse, kus probleemid on igapäevaselt tuntavad – pikad ravijärjekorrad, õpetajate puudus ning töökohtade nappus väljaspool suuremaid linnu.

Ohutuse tagamiseks tuleks eelistada kaasaegseid ja kuluefektiivseid digilahendusi (SMS-teavitused, mobiilirakendused), mis võimaldavad edastada täpsemat ja kiiremat infot ilma suuri lisakulutusi tekitamata.

Selline lähenemine aitab tagada, et riigi raha kasutatakse mõistlikult – tugevdades Eesti inimesi, majandust ja elukvaliteeti, mitte kulutades ressursse lahendustele, mille praktiline kasu on piiratud.