• Planeeringuala sees paikneksid kaks tuuletööstuse huviala - üks suurusega ligi 222 hektarit (tuuletööstusala 1) ning teine ligi 77 hektarit (tuuletööstusala 2). Esimene jääb 80 protsendi ning teine 90 protsendi ulatuses rohevõrgustiku alale. Enamus tuuletööstuse alla planeeritavast alast rohevõrgustikus on metsamaa.

• Esitatud taotluses soovitakse püstitada kaheksa kuni 280 meetri kõrgust tuugenit koos kaasneva taristuga (maakaablid, alajaamad, juurdesõiduteed jms).

• Planeeringualal kehtib 24.09.2009 kehtestatud Roosna-Alliku valla üldplaneering, milles ei ole tuuletööstusalasid ette nähtud.

• Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ sedastab, et tuuletööstuse rajamiseks tuleks kasutada endisi kaevandusalasid ning aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid kohti ning vältida tuleks tuuleenergeetika arendamist metsa- ning väärtuslikel põllumajandusmaadel.

• 2025. aastal koguti üle 1300 allkirja, milles nõuti sama piirkonna tuuletööstusalade eemaldamist linna valmivast üldplaneeringust, selle tulemusel läks vastu võtmata üldplaneering muutmisele.

• 2025. aastal valminud Tallinna Tehnikaülikooli magistritöös “Maismaatuulikute sotsiaal-, keskkonna- ja kliimamõju” ilmnes Saarde tuulepargi sotsiaal-majandusliku elutsükli hindamismeetodi küsitlusel, et 30% lähipiirkonnas elanud vastanutest kurtis tervise halvenemist (unehäired, tinnitus, väsimus), 46% vastanutest kogesid mürahäiringut, 38% protsenti tajuvad visuaalset häiringut (punased tuled, labade varjud jne), lisaks näeb kogukond tuuletööstuse näol ohtu loodusrahule ja vaimsele kvaliteedile.

• 2025. aasta novembris valmis MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti tellimusel Uppsala Ülikooli professor Ken Mattssoni uuring Sopi-Tootsi tuulepargi kohta. Uuring tõestas, et kaasaegsed müramudelid alahindavad oluliselt hiidtuulikute tekitatavat madalsageduslikku müra ja pulseerivat infraheli. Analüüs näitas, et tegelik müratase võib prognoositust olla oluliselt kõrgem, ulatudes tasemeteni, mis võivad mõjutada inimese tervist. Samuti tõestas uuring, et inimese tervisele ohtu kujutav madalsageduslik, pulseeriv infraheli levib takistamatult kümnete kilomeetrite kaugusele.

• Täna peetakse tuugenite puhul Eestis ohutuks vahemaaks 1km – sellel aga puudub teaduslik põhjendus. Uuringud näitavad, et isegi 16 km distants ei ole piisav vahemaa madalsagedusliku müra sumbumiseks. Seega ei saa öelda, et tuugenitega kaasnev müraheide on inimestele ohutu isegi kui seaduse järgi on müra normi piires.

• Euroopa liidu direktiivi RED III kohaselt kehtivad Eestile alates 21.05.2025 järgmised kohustused tuuletööstusele: kasutada esmajärjekorras tehis- ja degradeerunud alasid (art 15c); vältida tundlikke alasid (sh rohevõrgustik); siduda projekt maa-ala varasema kasutusviisiga (art 15b lg 3); ülekaalukas avalik huvi (ÜAH) rakendub ainult ehitus- ja kasutusloa menetlemisel, mitte sellele eelneval ruumilisel planeerimisel (art 16f).

• Tuuletööstuse tulek langetab elukondliku kinnisvara väärtust. Väljavõtetest kinnisvara statistika andmebaasidest selgub, et peale tuuletööstuse käivitumist (Sopi-Tootsi tuuletööstus) on Tootsi alevikus müüdavate korterite keskmine hind langenud 21,6% ning mediaanhind ligi 32%. Ostu- ja müügitehingute aktiivsus on peale tuuletööstuse käivitumist langenud pea kaks korda.

Meie, allakirjutanud nõuame, et Paide linnavolikogu ei algataks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ehk ei rahuldaks Ignitis renewables DevCol OÜ taotlust.