“Kui ma olen piisavalt vana töötama ja maksma, miks ma ei või valida?” – see on küsimus, mida üha rohkem noori endalt küsib. Aeg on murda müüt, et noored ei hooli poliitikast. 16-aastased tahavad ja oskavad kaasa rääkida – anna neile võimalus!
Kuigi 16–17-aastased võivad juba kohalikel valimistel oma hääle anda, ei lubata neil otsustada, kes juhivad kogu riiki. See on vastuoluline — noored, kes õpivad ühiskonnaõpetust, arutavad poliitikat ja tunnevad muret tuleviku pärast, ei saa siiski Riigikogu valimistel kaasa rääkida. Meie põlvkond peab ootama, kuni täisealiseks saame, enne kui meid kuulda võetakse, kuigi paljud meist on juba teadlikud, vastutustundlikud ja valmis oma arvamust väljendama. See piirang ei arvesta, kui palju noored tänapäeval teavad ja kui tugevalt poliitilised otsused nende elu mõjutavad.
Meie soov on, et Eestis langetataks valimisiga Riigikogu valimistel 18-lt 16 eluaastani. See muudatus annaks noortele võimaluse osaleda otsustes, mis mõjutavad nende tulevikku. 16-aastased võivad juba käia tööl, võtta vastutust koolis ja ühiskonnas ning nende elu sõltub poliitilistest otsustest samamoodi nagu täiskasvanutel. Näiteks Austrias ja Saksamaa mitmes liidumaas saavad 16-aastased juba hääletada, ning uuringud näitavad, et nad teevad seda teadlikult ja vastutustundlikult. Seetõttu on loogiline ja õiglane anda 16-aastastele ka õigus valida Riigikogu. See suurendaks noorte huvi poliitika vastu, tugevdaks demokraatiat ja aitaks kaasa sellele, et tuleviku üle otsustaksid ka need, kelle elu need otsused kõige rohkem mõjutavad.
Kas tõesti?
16 aastased ,kaugelt enamus ,ei veel poliitiliselt teadlikud,kergelt mõjutatavad ja neil on vähene huvi poliitika vastu .
Arvamus: Miks ei ole mõistlik anda 16-aastastele hääleõigust Riigikogu valimistel
Rahvaalgatus 16-aastastele hääleõiguse andmiseks Riigikogu valimistel võib tunduda kaasav samm, kuid tegelikult on see vastutustundetu ja teaduslikult põhjendamatu idee. Neuroteadlased on kinnitanud, et inimese otsustusvõime ja kriitiline mõtlemine kujunevad lõplikult alles 20. eluaastate alguses. 16-aastased on endiselt emotsioonidest ja grupisurvest kergesti mõjutatavad. Samuti puudub neil vajalik elukogemus ja arusaam riigi toimimisest — enamik ei tööta, ei maksa makse ega tunne seadusandluse ja majanduse põhimõtteid. Valimisotsus ei ole emotsionaalne sümpaatiaavaldus, vaid vastutusrikas tegu, mis mõjutab riigi tulevikku. Sotsiaalmeedia mõju noortele on suur, ning poliitiline propaganda võib nende arvamust kergesti suunata. Ka kooliharidus ei taga veel poliitilist ega majanduslikku küpsust, vaid alles õpetab neid oskusi. Lisaks tekib õiguste ja kohustuste vastuolu: kui anda 16-aastastele valimisõigus, tuleks anda ka täielik teovõime ja vastutus. Kui ühiskond ise peab neid veel alaealisteks, ei ole õiglane anda neile täiskasvanute valimisõigust.