Meie piirkonda kavandatav 400 MW gaasielektrijaam ei ole kooskõlas Kiisa–Kurtna looduslähedase elukeskkonnaga. See tooks kaasa müra, saaste, kinnisvarahindade languse ja rahu kadumise. Meid ei rahulda, et otsuseid tehakse ilma kogukonna tegeliku kaasamiseta ja tulevikku nägemata.

Meie ettepanek on peatada Kirdalu 400 MW gaasielektrijaama detailplaneering ning suunata energiaarendus Saku valla tiheasustuse tootmisaladele, kus on olemas tehniline taristu ja keskkonnamõjud jäävad kontrollitavaks.

Argumentatsioon:

• Saku valla üldplaneeringu järgi on Kiisa–Kurtna hajaasustusega ala, kus eesmärk on säilitada looduslik ja põllumajanduslik maakasutus.
• Euroopa Keskkonnaagentuuri uuringud (2023) näitavad, et suurte energiataristute rajamine vähendab kinnisvara väärtust 10–30% raadiuses kuni 5 km, mis toob kaasa sotsiaalse ebastabiilsuse ja laenuraskused.
• Eesti kliimakava 2030 seab eesmärgiks CO₂-heidete vähendamise 70%, kuid gaasielektrijaam toodaks täiskoormusel üle 1,5 miljoni tonni CO₂ aastas.
• Piirkonnas juba tegutsevad Kiisa alajaam, akupank ja päikesepark – uus jaam suurendaks kumulatiivset koormust ja süsteemset riski.
• Lõuna-Harjumaa rohevõrgustik on Eesti looduskapitali tuumikala; Kiisa ökodukti kahjustamine rikuks selle sidususe ja elurikkuse.

Lahendus:

1. Luua Saku valla energiaplaneerimise töögrupp, kuhu kaasatakse kogukond, eksperdid ja valla esindajad, et leida keskkonnasõbralikud alternatiivid.
2. Arendada roheenergia pilootprojekte – kogukondlikud päikese- ja bioenergiapargid, energiasalvestus, kohaliku soojuse ringmajandus.
3. Kaitsta Kiisa–Kurtna piirkond rohelise elukeskkonna tugialana, kus põhimõtteks on “inimene ja loodus enne tööstust”.

See on konstruktiivne ja elluviidav lahendus, mis tagab energia varustuskindluse, kuid ei hävita kodukoha väärtust ega inimeste usaldust.