Eesti põhiseadus ütleb, et kõrgeim võim kuulub rahvale, kuid rahval puudub tegelik otsustusõigus. Rahvaalgatused ei ole siduvad ja seadused sünnivad rahva tahtest hoolimata. Nõuame põhiseadusliku rahvavõimu taastamist.
Praegune seadusloomepraktika on rahvast eemaldunud. Rahvaalgatuste süsteem on üles ehitatud nii, et ükski rahva poolt toetatud algatus ei vii siduva otsuseni – Riigikogu võib need lihtsalt “teadmiseks võtta”. Samal ajal on mitmeid seadusi, mis on vastuolus põhiseaduse põhimõtetega, nagu võimude lahusus, võrdsus seaduse ees ja kodanike õiguste kaitse. Rahvas tunneb, et nende häält ei võeta kuulda ning otsused tehakse kinniste uste taga. See on vastuolus demokraatia põhimõttega ja õõnestab usaldust riigi vastu.
1. Viia läbi sõltumatu kontroll kehtivate seaduste üle, tuvastamaks, millised neist võivad olla põhiseaduse vastased.
2. Anda rahvaalgatustele siduv jõud – kui algatus kogub piisava arvu toetusallkirju, peab Riigikogu korraldama rahvahääletuse või tegema otsuse rahva tahte alusel.
3. Kehtestada vastutussüsteem Riigikogu liikmetele, kes hääletavad seaduste poolt, mis rikuvad põhiseadust või rahva õigusi.
4. Luua mehhanism, mille kaudu rahvas saab algatada seaduste peatamise või kehtetuks tunnistamise, kui need kahjustavad rahva huve või põhiseaduslikke põhimõtteid.
5. Tagada seadusloome täielik läbipaistvus ja avalik kaasatus, et ükski otsus ei sünniks ilma rahva tegeliku osaluseta.