Rahvaesindajale Eesti keskmine palk ja tähtajalise töö lõppedes tänusõnad :)
Milles on probleem? Kujutage ette üht hästi toimivat ettevõtet. Seal määrab ettevõtte omanik töötajatele palga vastavalt sellele, kuidas ettevõttel läheb. Kui äri õitseb, teenivad kõik paremini. Kui on keerulisemad ajad, ei hääleta töötajad endale omanikust kolm korda kõrgemat palka ega küsi tähtajalise töölepingu lõppedes veel pool aastat palka lisaks, et uksest välja astuda. Eesti riigis on kõrgeima võimu kandja ja riigi omanik rahvas. Riigikogu liikmed on meie palgatud esindajad, kelle ülesanne on hoida ja edendada Eesti elu. Praegune tasustamissüsteem ei teosta aga parimal viisil omaniku ehk rahva huve: 1. Palk ilma kvalifikatsiooninõudeta. Alates 2026. aasta aprillist on Riigikogu lihtliikme palk 6655,81 eurot bruto (juhtidel kuni 10 239,71 eurot), samal ajal kui Eesti keskmine brutopalk on 2243 eurot. Kuigi seda põhjendatakse tippspetsialisti palgaga, ei nõuta saadikult ühtegi erialast diplomit ega juhtimiskogemust – tegemist on rahvaesindajaga, kelle tugevus on rahva hääle esindamine. 2. Hüvitis ette teada tähtaja eest. Parlamendi volitused kestavad neli aastat – see kuupäev on kalendris kirjas juba enne ametivande andmist. Tavalises tööelus ei maksta nelja-aastase tähtajalise lepingu lõppemisel koondamishüvitist, kuid saadikutele makstakse kuni kuue kuu palga ulatuses lahkumishüvitist. Kui saadikute tasu on seotud Eesti inimeste keskmise palgaga, tekib palgatud esindajal kõige otsesem huvi selle vastu, et Eesti majandusel ja igal perel läheks päriselt hästi.
Teeme Riigikogule ettepaneku viia riigiteenijate tasustamine kooskõlla terve mõistuse ja põhiseaduse §-ga 75: 1. Tulemuspalk ehk Eesti keskmine brutopalk. Alates järgmisest Riigikogu koosseisust (märts 2027) kehtestada kõigi Riigikogu liikmete ametipalgaks Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti ametlike andmete alusel. Kui rahval läheb paremini ja keskmine palk tõuseb, tõuseb automaatselt ka saadiku palk. Lihtne ja motiveeriv. 2. Lahkumishüvitiste kaotamine. Tunnistada kehtetuks volituste lõppemisel makstav lahkumishüvitis. Nelja-aastase tööperioodi lõppemisel piisab tänusõnadest ja võimalusest uuesti rahva usaldust küsida. Mida me sellega saavutame? Paneme riigi toimima nagu targa omaniku juhitud ettevõtte, kus esindajate heaolu käib käsikäes rahva heaoluga. • Missioonitundega inimesed Toompeale: Kui parlamendist kaob kolmekordne palk, kandideerivad sinna väärikad inimesed, kes tahavad päriselt Eestit paremaks teha. • Selge rahaline võit riigile: Kõigi 101 saadiku palga võrdsustamisel Eesti keskmisega vabaneb riigieelarves igakuiselt ligikaudu 518 000 eurot brutopalgafondi ning koos tööandja maksudega ligikaudu 693 000 eurot kuus (üle 8,3 miljoni euro aastas). • Väiksemad lisakulud: Kuna palgaga on seotud ka kuluhüvitised (kuni 25% palgast) ja eluasemehüvitised (kuni 20% palgast), kahanevad proportsionaalselt ka need kulud ning lahkumishüvitiste kaotamine säästab veel sadu tuhandeid eurosid.
miks?
Jääb arusaamatuks mis probleemi selle ettepanekuga tahetakse lahendada
Ja veel... Lisaks saab ülejääva raha suunata tõepoolest kvalifitseeritud tööjõu, näiteks õpetajate, hoidmiseks ja väärtustamiseks, sest just nemad vajavad motiveerimist ning järelkasvu. See on valdkond, kuhu riigil muidu raha ei jagu.
Hea küsimus: ) -aitäh!
Juba iseenesest on probleem, kui rahvaesindajad saavad Eesti elatustaseme seisukohast ebanormaalselt kõrget palka, mille nad on isekeskis välja mõelnud, samal ajal kui kodanikele kehtestatakse järjest suuremat maksukoormust. Kõrge palk ei motiveeri neid Eesti elu ja rahva heaolu eest seisma ega tegutsema.
Veel üks võrdlus...
Kui küsida, mis väärtust loob Riigikogu ja mis väärtust loovad õpetajad, siis on ilmselge, et õpetajad on päriselt omandanud vastava hariduse ning teevad tööd, mis on ühiskonnale vajalik ja kasulik. Kui nüüd vaadata otsa Riigikogule ja kuulata, millega seal tegeletakse, siis ma ei näe mitte ühtegi õigustatud argumenti, mis annaks neile õiguse otsustada ise oma palganumbri üle.
tarkus
Joseph de Maistre: „Iga rahvas saab sellise valitsuse, nagu ta väärib“ , et valitsus on just nii tark kui tark on tema rahvas. Riigikogu probleem ei ole palkades vaid valimissüsteemis. Ettepanekust kumab läbi klassiviha.
Mina, Eesti kodanikuna ütlen...
Kui riigikogulaste palk oleks õiglane=võrdne Eesti keskmise palgaga, kandideeriksid Riigikokku inimesed, kes on päriselt huvitatud rahvaesindaja rollist, mitte need, kes mõtlevad ainult enese upitamisele – see ei ole Riigikogu mõte. Just kõrge palk tekitab soovi saada see koht endale ning hoida seda vahendeid valimata.