Hiljutised tulumaksutõusud on tugevalt seotud ka riigi julgeoleku tagamisega. Raha ja varustus on tähtis, kuid piisav kompetentne inimresurss on riigikaitse seisukohalt ülitähtis. Algatuse eesmärk on hüppliselt tõsta kriisiolukorras riigile saadaolevat kompetentset inimresurssi.
Kaitseliidus on liiga vähe liikmeid.
Kriisiolukorra ajal on märksa keerulisem inimestele kvaliteetetset väljaõpet anda, ja inimresurss on väikeses riigis paratamatult väga kallis ja oluline, seega on ka tähtis et inimresurss mida me rakendame sõja või muu kriisi korral oleks võimalikult kvaliteetselt valmistatud.
Selle tarbeks on kasulik, kui rahvas juba praegu Kaitseliidus ja muudes riigikaitselistes vabatahtlikes organisatsioonides aktiivsemalt osa võtab ja ennast ette valmistab.
Hetkel on see täiesti vabatahtlik ning aktiivne osalemine nõuab märkimisväärse osa inimese vabast ajast, mis tõstab liitumiseks vajaliku motivatsiooni kõrgeks ka inimestel, kes riigkaitsest tegelikult on huvitatud, kuid lihtsalt ei suuda endale täiendavat ajakulu ülejäänud elu kõrvale ära õigustada.
Motiveerimaks inimesi Kaitseliiduga liituma ning seal aktiivselt väljaõpet saama, pakun välja et vastavalt osalemise aktiivsusele vähendatakse inimese tulumaksu.
Tulumaksu vähendamist loetaks iga aasta pealt tagantjärele, vastavalt sellele kui aktiivselt inimene õppustel ja koolitustel osales. Pariteet eelmise tulumaksumääraga (20%) peaks tekkima siis, kui inimene on pühendanud sarnase arvu päevi õppustele ja koolitustele mis oleks keskmisel inimesel tarvis veeta, et see 2% endale lisatööpäevadega võita. Ehk siis inimesel ei tohiks olla vahet, kas ta teeb lisatööd või on aktiivne kaitseliitlane, sama ajaga teenib ta endiselt sama palju raha. Et motivatsioon selle koha peal ei lõpeks, peaks soodustus jätkuma ka veel madalama määrani, näiteks 18% või 16% ning võib-olla ka järjest kahaneva kasumlikkusega inimesele (iga täiendav % tulumaksusoodustust nõuab järjest suuremat ajalist panust riigikaitsesse).
Kui maksusooduste esimene samm tagasi 20%-ni on inimesele neutraalne või ainult kergelt positiivne (ei ole vahet kas ta liitub Kaitseliiduga või teeb lisatööd), aitab see tagada seda, et Kaitseliiduga liituvad siiski vaid inimesed, kellel on vähemalt minisugunegi riigikaitseline huvi ja motivatsioon. Ebaproportsionaalselt suure soodustuse korral võib ainult rahaliselt, kuid mitte moraalselt motiveeritud liikmete osakaal kasvada liiga suureks. Samuti ei oleks see õiglane inimeste vastu, kes tahaksid, kuid ei ole võimelised füüsiliselt riigikaitsesse panustama.
Lisaks võivad soodustuse saamiseks olla vastavalt Kaitseliidu prioriteetidele ka täiendavad nõuded, nt: - liige peab osalema vähemalt ühel väliõppusel aastas; - liige peab osalema vähemalt ühel laskmisel aastas; - liige peab osalema vähemalt ühel koolitusel aastas;
Ülejäänud aja saab vabatahtlik vastavalt enda soovide ja äranägemise järgi koolituste ja õppuste vahel ära jaotada.
Lisanõuded aitavad ka selle vastu, et ei tekiks JOKK stiilis skeeme, kus reaalselt ei panustata, kuid linnuke saadakse kirja.
Kokkuvõttes süsteem peaks jääma võimalikult lihtsaks ning olema minimaalsete eranditega.