Kaotame rahvusvahelise veeala Eesti ja Soome vahel! See samm tugevdab meie julgeolekut ning aitab tõkestada Venemaa hübriidrünnakuid veealuse taristu vastu. Taastame täieliku kontrolli merealal ja kaitseme oma regiooni tulevikku.
Praegune rahvusvaheline veeala Eesti ja Soome vahelises merepiirkonnas Soome lahes kujutab endast olulist julgeolekuriski. See piirkond võimaldab Venemaal tegutseda seal ilma Eesti või Soome otsese järelevalveta, mis suurendab võimalust veealuste hübriidrünnakute korraldamiseks taristule, nagu gaasi- ja elektrikaablid. Venemaa viimase aja tegevus, sealhulgas rünnakud Euroopa veealuse taristu vastu, tõestab, et selline oht on reaalne ja kasvav.
Praegune leping, mis lõi rahvusvahelise veeala, piirab Eesti ja Soome suveräänsust ning võimet efektiivselt jälgida ja kaitsta oma piirkonda. Selline olukord nõrgestab mõlema riigi julgeolekut ning võimaldab vaenulikul riigil hõlpsamini oma mõju suurendada.
Meie rahu ja julgeoleku huvides on vajalik taastada täielik kontroll selle ala üle, et vähendada riske ja tagada parem valmisolek kaitsta meie elutähtsat taristut.
Ettepanekuks on Eesti ja Soome vahelise 1994. aasta merepiiri lepingu tühistamine ja rahvusvahelise veeala kaotamine Soome lahes. Selle asemel tuleks määrata uus, selge ja mõlema riigi suveräänsust austav piir, mis tagab täieliku kontrolli kogu Eesti ja Soome vahelise mereala üle. Selle muudatuse eesmärk on:
1. Tugevdada julgeolekut - Kaotades rahvusvahelise veeala, saame vähendada Venemaa võimalust korraldada hübriidrünnakuid veealuse taristu vastu, nagu gaasi- ja elektrikaablid, mille kaitse on üha olulisem tänapäeva geopoliiitilises olukorras.
2. Tagada suveräänsuse kaitse – Eesti ja Soome peavad saama täieliku kontrolli oma merepiirkondade üle. See muudatus tagab, et mõlema riigi territoriaalveed ei ole ohustatud ega alt ülesõidetavad, ning annab võimaluse paremini reageerida võimalikele ohtudele.
3. Põhjendatud turvameetmed - Uued uuringud ja analüüsid tõestavad, et hübriidrünnakud veealusele taristule on tõsine ja kasvav oht. Vastavalt sellele tuleb rajada tugevam infrastruktuuri kaitse, mis on võimalik vaid täieliku kontrolliga territooriumi üle.
4. Loodus- ja keskkonnakaitse – Leping peaks arvestama ka keskkonnamõjude ja loodusreservaatide kaitset, et tagada jätkusuutlik arendus ja kaitse, ilma et julgeolek ja rahu oleks ohustatud.
Kutsume üles Eesti ja Soome valitsusi ühiselt tegutsema, et muuta meie meripiir tõhusamaks, turvalisemaks ja suveräänsemaks. Seda muudatust toetab mitte ainult riigi julgeolek, vaid ka kodanike usaldus oma valitsuse võimes tagada turvaline tulevik.