Meie, allakirjutanud, teeme Riigikogule ettepaneku algatada praegu plaanitava osadelt Eesti elanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse võtmise küsimuses rahvahääletus. Leiame, et üksnes sel moel võib jõuda lahenduseni, mis omab rahva silmis piisavat demokraatlikku legitiimsust.
Mitmed kohalikud parteid on tulnud välja algatustega osade meie kaasmaalaste, esmajoones Eestis elavate Venemaa kodanike, aga ka teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute hääleõiguse kaotamiseks, piiramiseks või peatamiseks.
Neid plaane põhjendatakse enamasti jutuga, et Putini valijate osalemine kohalikel valimistel kujutab endast suurt ohtu Eesti julgeolekule.
Vladimir Putin sai viimastel Venemaa presidendivalimistel 2024. aasta märtsis 75,2% Eestis antud häältest, kuid selle tõlgendamine kohaliku venekeelse elanikkonna suure toetusena tema režiimile on meie hinnangul meelevaldne ja eksitav. Pigem võib väita, et suur enamus Eestis elavatest Venemaa kodanikest väljendas oma meelsust Putini režiimi suhtes sellega, et jättis nendel valimistel osalemata. Eestis elab enam kui 83 tuhat Venemaa kodanikku. Valimas käis neist siin siis 2438, kellest Putinit toetas 1833.
Venemaal toimuvad valimised ei ole teatavasti vabad ega ausad. Vene läänemeelne, liberaalne opositsioon on olnud juba kaua lõhenenud küsimuses, kas on isegi üldse mõtet üritada neist osa võtta või mitte. Kindlasti ei saa nende valimiste tulemusi Eestis pidada näitajaks, mille põhjal järeldada, et siin elavad Venemaa kodanikud toetavad ülekaalukalt Putini režiimi ja selle tegevust Ukraina, Eesti ja teiste piiririikide suunas. Selline järeldus oleks lihtsalt rumal.
Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse uuringute kohaselt on Eestis elavate Venemaa kodanike ja kodakondsuseta isikute hulgas neid, kes mõistavad Venemaa sõjategevuse Ukrainas isiklikult hukka, olnud järjepidevalt palju rohkem nendest, kes seda toetavad. Värskeimad käesoleva pöördumise kirjutamise ajal kättesaadavad andmed näitavad, et septembri lõpus toetas Venemaa sõjategevust Ukrainas pigem või täielikult kokku 10% küsitlusele vastanud Eestis elavatest Venemaa kodanikest. See näitaja oli siis sama ka kodakondsuseta isikute hulgas.
Seega kujutaks poliitikute poolt plaanitav Eestis elavate Venemaa kodanike, aga ka teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute jätmine hääleõiguseta endast sisuliselt nende kollektiivset karistamist vaadete eest, mida suurem osa neist isiklikult ei oma. See oleks ilmselgelt ebaõiglane, tekitaks kibestumist ning tõukaks neid Eesti riigist ja ühiskonnast pigem eemale, kätkedes endas kahtlemata ka potentsiaalset julgeolekuohtu.
Kui 1991. aasta märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses, said võtta sellest osa kõik Eesti elanikud. 1992. aastal kiideti Eesti Vabariigi kodanike poolt rahvahääletusel heaks põhiseadus, mille § 156 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud kodakondsusest sõltumata. See on oluline põhiseaduslik õigus, millesse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt mitte keegi. Kõige vähem inimesed, kes on valitud seda riiki juhtima.
Leiame, et Venemaa kodanike, aga ka teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kollektiivse karistamise korral tuleks kodanikel võtta selle eest rahvahääletuse kaudu kollektiivne vastutus. Lahenduseks on mitte põhiseaduse ja/või kohaliku omavalitsuse valimise seaduse kiireloomuline muutmine, vaid kõigepealt kavandatud muudatustele rahvahääletuse kaudu korraliku mandaadi hankimine.
Rahvahääletusele võiks panna järgmised küsimused:
- Kas pooldate Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 muutmist selliselt, et nende riikide kodanikud, kellega Eesti Vabariigil ei ole Riigikogu poolt ratifitseeritud vastastikust valimisõigust võimaldavat välislepingut, kaotaksid õiguse hääletada Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?
- Kas pooldate Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 muutmist selliselt, et lisaks Eesti Vabariigi kodanikele oleks Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel edaspidi hääleõigus ainult alaliselt Eesti elavatel Euroopa Liidu kodanikel, NATO riikide kodanikel, Euroopa majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanikel ja Šveitsi kodanikel?
- Kas pooldate kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 täiendamist selliselt, et Riigikogu poolt terroristliku režiimiga riigiks tunnistatud riigi kodanikud kaotaksid õiguse hääletada Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?
- Kas pooldate kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmist selliselt, et Eestis elavad välismaalased peaksid Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamiseks edaspidi eraldi valijaks registreeruma ja kinnitama seda tehes, et jagavad Eesti põhiseaduslikke väärtusi ja mõistavad hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu?
- Kas pooldate kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmist selliselt, et Eestis elava välismaalase õigust kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada saaks edaspidi õiguskaitseorganite julgeolekuhinnangule tuginedes piirata?
Kõik need küsimused põhinevad seni erakondade poolt pakutud lahendustel. Need ei ole sisuliselt üksteist välistavad, kuid nende hulgast valiku tegemiseks, kui kodanikud peavad vajalikuks piirata oma kaasmaalaste hääleõigust, sobiks kõige paremini rahvahääletus, mis võiks leida aset üheaegselt 2025. aasta kohalike valimistega.
Võib küll väita, et selline rahvahääletus mõjuks ühiskonda lõhestavalt, kuid kindlasti mitte rohkem, kui vastavate muudatuste tegemine Riigikogu poolt ilma selle jaoks rahvahääletuse kaudu selget mandaati hankimata.
TAUSTAINFO Viimastel parlamendivalimistel osales neli erakonda, mille jaoks Eestis elavate mittekodanike hääleõiguse ühel või teisel kujul piiramine oli programmiline seisukoht ehk valijatele antud lubadus: EKRE, Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond. Neile andis hääle 36,5% kõigist hääleõiguslikest kodanikest, kuid 57,8% valimas käinutest.
Samas osales valimistel kolm erakonda, mis lubasid otsesõnu senise regulatsiooni säilitamist või koguni hääleõiguse laiendamist: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (koos liikumisega KOOS). Eesti 200 ja Eestimaa Rohelised selles küsimuses oma valimisprogrammides mingit seisukohta ei väljendanud, kuid nende programmide üldine tonaalsus toetas pigem kohalike elanike laiapõhjalisemat esindatust volikogudes.
Tänaseks on Eesti 200 ja rohelised (vähemalt nende praegune juhtkond) asunud toetama Venemaa kodanike kollektiivset karistamist. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on tulnud välja ettepanekuga kehtestada mittekodanikele nõue eraldi valijaks registreeruda ja kinnitada seda tehes, et jagatakse Eesti põhiseaduslikke väärtusi ja mõistetakse hukka Venemaa agressioon Ukraina vastu. See on küll leebem teiste erakondade poolt soovitavatest muudatustest, aga läheb samas otseselt vastuollu sotside endi valimisprogrammis antud lubadusega kehtivat regulatsiooni mitte muuta.