Quid Pro Quo ehk esitan fakti ja ootan konkreetset vastust.
1. Väidate, et "Sütiste metsa terviseraja trass sai 85% ulatuses loodud olemasolevate metsaradade ja liikumisteede peale." Niisiis, 85% radadest on juba olemas. Olemasolevad rajad on juba sõelmekattega. Olemasolevad rajad on juba ka valgustatud. - Mis on see põhjus, miks SA Eesti Terviserajad soovib olemasolevad rajad nn "üle teha?" 2. Väidate, et SA Eesti Terviserajad "on 18 tegutsemisaasta jooksul investeerinud terviseradade rajamisse 6 miljonit eurot." 2. novembril avaldas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet riigihanke nr 242998 Nõmme - Mustamäe maastikukaitseala terviseradade rajamine (II etapp). Hanke võitis Altos Teed OÜ ning lepingu summaks EUR 787 878. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3826748/general-info 6 miljonit : 18 aastat = EUR 333 333 aastas, mis on juba 2 x vähem, kui pelgalt Sütiste metsa rajatava terviseradade II etapi maksumus. Lisaks saab SA Eesti Terviserajad toetust Kultuurkapitalist, st maksumaksja raha. -Kuidas te tõendate ära, et investeeritud 6 miljonit on just SA Eesti Terviserajad poolt investeeritud? Teistpidi, 6 miljonist võiks selle terviseradade II etapi riigihanke summa maha arvata: 6 000 000 - 787 878 = 5 212 122. Juba ei vasta 6 miljoni investeeringu jutt tõele. 3. Väidate, et SA Eesti Terviserajad on pakkunud asfaldi asemel sõelmekattega teid. -Kuna riigihanke terviseradade rajamiseks algataja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, siis ei saa aru, milline volitus on SA-l Terviserajad ühepoolselt projektis muudatusi teha ning reklaamida ennast kui projekti muudatuste volitatud kõneisik? -Kui SA Terviserajad ei soovigi enam asfalti, vaid soovib hoopis sõelmekattega rada, siis võiksime maksumaksja raha kulutamata jätta ja nautida olemasolevat sõelmekattega rada, mis asubki juba 85% ulatuses planeeritud raja trajektooril. Milles küsimus? 4. Väidate, et "Me oleme korduvalt meedias välja ütelnud ja teeme seda ka edaspidi, et loodud terviseraja trass on mõistlik vastavalt pakutud kompromissidele valmis teha." -Millised on "pakutud kompromissid?" Ja veel kord: miks peab maksumaksja raha raiskama olemasoleva "ületegemiseks?" See lõhnab raha väärkasutamise järele, kas teile ei tundu? 5. Maha on võetud 787 täies elujõus puud. Raadamistööde vajalikkuse tingis olemasoleva raja laiendamine kergliiklustee standarditele vastavusse viimiseks. -Kui teie väitel pole te asfaltkatet soovinudki, siis miks oli vaja nii suures koguses ja seda veel maastikuakaitsealal, puid maha võtta? 6. Väidate, et "Me mõistame seda hirmu, mida tekitab heas korras Sütiste terviserajal liikuv inimeste arv, aga linnas, kus elab 460 000 inimest, tuleb liikumisvõimalused luua kõikidele elanikele. Arvestades nii jalutajate, rattasõitjate, lapsekärude kui ka invatoolidega." -Kas "kõikide elanike" all mõtlete, et kõik 460 000 inimest peavad Sütiste metsa ära mahtuma? Jään vastuseid ootama. Kaire Jakobson MTÜ Sütiste Metsa Selts juhatuse liige
1. Terviseraja projekt on valdavalt planeeritud juba olemasolevate, erineva laiustega radade peale, millest pooled on sõelmekatetega kaetud ja sõelmekatetega rajad ka valgustatud. Ülejäänud rajatrass ei ole sõelmekatetega kaetud ja valgustatud. Selleks, et terve Sütiste metsa terviserada oleks kõikidele liikujatele mugav kasutada, oleks üksteisest möödumiseks piisavalt lai ja see oleks ka visuaalselt ilus, on mõistlik terve rada valmis ehitada ühesugusena, nii raja laiuse, katte, valgustuse, kui raja ääres olevate pinkide ja prügikastidega. 2. SA Eesti Terviseradade majandusaasta aruanded on avalik info ja iga finantsalase kirjaoskusega inimene oskab kokku arvutada, kui palju sihtasutus on aastate jooksul investeerinud terviseradade projekteerimistesse, arendustesse ja renoveerimistesse. Sinna alla kuuluvad nii 125 terviserada, erinevad kergliiklusteede lahendused ja eriprojektid (näiteks ka Ehitjate tee alla rajatud tunneli projekt) erinevad madalseiklusrajad, harjutusväljakud, jõulinnakud, laste jalgrattalinnakud, radade hooldustegevused, rajameistrite koolitused jne. Kogu sihtasutuse tegevus on suunatud Eesti terviseradade võrgustiku arendamisele. Teie kirjutatud arvutused on meelevaldsed ja ei pea paika. 3. Siiani olete te Sütiste Metsa Seltsi poolt rünnanud SA Eesti Terviseradasid sõnumitega, et sihtasutus soovib asfalteerida Sütiste metsa rajad, sihtasutus on teinud ebaseadusliku raie ning selle raames võtnud maha kanakulli pesapuu. Sihtasutus on olnud projekti algataja ja eestvedaja ning kui sihtasutuse poolt küsitakse arvamust või kommentaari, siis mõistagi on meil olemas arvamus, millisena peaks ehitusloaga projekt teostuma. Otsuse, kas projekt teostub ühel, teisel või kolmandal moel, langetab Tallinna linn, mitte SA Eesti Terviserajad. Tänane ehitusluba kehtib asfalteeritud projektile, mille osas SA Eesti Terviserajad on välja ütelnud, et asfalkatte asemel sobib sellesse projekti ka sõelmekattega rajakate. 85% Sütiste olemasolevatest radadest ei ole sõelmetega kaetud ja rajaosa, mis on sõelmetega kaetud, on sügisel, talvel ja kevadel kehvas olukorras ja kehva valgustusega. 4. Kompromisslahendus turvalise ja heas korras terviseraja puhul, on Sütiste metsa terviseraja ehitusloaga projektis ära muuta asfaltkattega lõik sõelmekattega lõigu vastu. 5. Rajatrassi raadamine toimus vastavalt ehitusprojektile, mis on siiani kehtiv ja milles on rajakatteks märgitud asflateeritud tee. Sihtasutus on andnud omapoolse nõusoleku, et asfaltee asemel võiks kasutada sõelmekattega rajakatet ja me loodame, et kui projektiga edasi liigutakse, siis meiepoolse arvamusega ehitusloaga projekti muudatustes arvestatakse. 6. Sütiste metsa kasutavad liikumiseks peamiselt Mustamäe, Nõmme ja Kristiine linnaosade inimesed ja kindlasti ei ole 460 000 inimest tulemas Sütiste terviserada külastama. Arvestades Nõmme ja Harku terviseradade kasutusktiivsust võib prognoosida, et Sütiste terviseraja kasutuskordade arv on aastas ca 400 000 korda.