Ebaõiglane
Pakutud süsteem tundub vaid olema hea, kuid paraku on sellel üks suur puudus ja nimelt on ta ebaõiglane ja seda isegi selle sõna erinavate tõlgenduste puhul. Asi on selles, et maja kütte energia kulub selleks (ja ainult selleks), et kompenseerida energiakadu läbi piirete (seiand, aknad, katus jne). Isenesest selleks, et toas oleks mingisugune püsitemperatuur, mingisugust energiat vaja ei ole. Kujutage nüüd ette kaht ühesuurust ja üht viisi renoveeritud korterit, milledest üks asub maja keskel ja teine kõrgeimal korrusel maja nurgas. Esimese korteri soojakadu toimuv vaid läbi aknaga seina, kuid teisel läbi kahe seina ja lae ( katuse). Umbkaudu võib hinnata, et teist korterit jahutav pind on esimesest 4 korda suurem. Ja kuigi nende piirete soojapidavus on erinev, on siiski tavapärane, et selle teise korteri küttearve oleks teie pakutud süsteemi rakendamisel umbes 3 korda suurem kui esimesel ja seda täpselt sama toatemperatuuri juures ning kinniste akende korral. See oleks lihtsalt väga ebaõiglane. Eriti veel seetõttu, et tolle teise korteri naaber- või tema all asuval korteril oleks küttearve odavam vaid selle tõttu, et tema seina ja maja välisseina vahel asub küttega korter, seesama õnnetu teine korter. Just selletõttu rakedataksegi tavapäraselt mingeid kompensatsioonimehhanisme, nagu see 30/70 vms. Kuigi kõige õigem on ikka lähtuda sellest, et maja küte on tervik ja sellesse peavad panustama proportsionaalselt kõik kasutajad. Muigugi muud pinnad, nagu garaazid, koridorid, hoiupaigad jne, kus on teine temperatuurireziim, peaksid olema teise arvestuse all.