Viime oma demokraatia digiajastusse

Neeme Danziger,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
10 päeva jäänud

Arutelu tähtaeg:

Algatus on ühisloomefaasis. Esita oma kommentaar.

Winston Churchill on öelnud “Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud”. Samas ei keela miski meil demokraatiat võimaluste piires omale sobivaks ja paremaks kõpitsemast. Kuna kõigi järgnevalt toodud mõtete elluviimine eeldab parandusi põhiseaduses, on käesolev mõeldud eelkõige vastavateemalise mõttevahetuse algatamiseks, mitte otsese seaduseelnõuna. Mis aga ei tähenda, et piisava toetuse olemasolul ei võiks teemaga edasi minna.

Kaasaegse demokraatliku protsessi põhialused, nagu valimiste anonüümsus, sõltumatu mandaadiga saadikud, valimiste tsüklilisus jms, töötati välja ajaloo jooksul, kuid põhiliselt ajal, mil sidepidamise viisideks olid paberil kiri ja ratsakäskjalg. Hilisemate tehnikauuenduste käigus on pigem püütud olemasolevaid aluseid mitte kõigutada, sest tihti ongi läbiproovitud vana tõhusam, kui tundmatute vigadega, kuigi moodne, uus. Tavapäraselt on ka paratamatu, et midagi parandades muutub parandatav mõnes muus kohas või kellegi teise jaoks halvemaks. Seega on igasugune parandamine tegelikult kompromiss erinevate saavutatavate tulemuste vahel.

Kujutlege olukorda, kus meil oleks küll antiikajast pärit demokraatlikud ideaalid, kuid maailmas ei oleks olnud enne kaasaegse digiajastu saabumist ühtki demokraatlikku riiki. Kuidas ehitaksime me esimese vaba ühiskonnanana oma valimis- ja valitsemissüsteemi üles sellises olukorras? Ilmselt erineksid need suuresti praegu kasutatavaist.

Korduvalt ajakirjanduses kajastust leidnud puudused, mida minu käesolevas väljapakutud muudatused kas kaotaksid või leevendaksid märkimisväärselt, oleksid järgmised:

1. Valimistsükli pikkuse tõttu ei vastuta saadik sisuliselt oma valija ees ja ka järgmiste valimiste ajal kipuvad saadiku vanad sigadused olema unustatud ning parema puudumisel tehakse vana valik uuesti.

2. Suur osa saadikuid v.a erakonna liidrid ja üksikud säravad tähed omavad otseselt vaid väheste valijate antud mandaati. Saadikul on palju olulisem olla kuulekas partei liidritele kui oma valijale.

3. Poliitelu tsüklilisuse tõttu kulub väga suur osa saadikute ajast rolli sisseelamisele ja järgmistele valimistele valmistumisele.

4. Valimiste ajal tõmmatakse kampaaniate käigus kaasa palju selliseid valijaid, kes ei tunne asja vastu sisulist huvi ja teevad oma otsuseid täiesti mitteoluliste näitajate alusel.

Ettepaneku lühikirjeldus oleks: muutuva saadikute arvuga Riigikogu ja valija õigus igal hetkel oma häält muuta või tühistada. Riigikogu koosseisuks ongi need saadikud, kellele antud häälte hulk ületab teatud künnist. Praeguses olukorras võiks see olla näiteks keskmiselt 5000 häält.

Arvestades siiski reaalsusega, mh sellega, et poliitikaelu vajab teatud stabiilsust, tuleks asi üles ehitada mõnevõrra keerukamalt.

* Igal vähemalt 21 aastasel kodanikul on õigus end üles seada Riigikogu kandidaadiks. Kandidaadi valimisringkonnaks on kogu Eesti.

* Igal valimisõiguslikul kodanikul e. valijal on kuni kaks häält. Kui neist ühe hääle alusel on ühel Riigikogu kandidaadil mandaadiks vajalik häälte hulk koos, siis valija teist häält mandaadi saamiseks ei loeta. Valija, kes kasutab kahte häält, peab näitama, kumb neist on primaarne.

* Valijate häälte ja mandaatide üle arve pidamiseks tuleb luua vastav digikeskkond, mis peab tagama valija anonüümsuse. Iga kandidaat ja saadik peab selle kaudu igal ajahetkel teadma talle antud häälte arvu, ta võib teha kinnise pöördumise talle hääle andnud valijatele ja ta võib individuaalselt vastata tema poole pöördunud valijale.

* Iga kandidaat, kellele antud häälte arv ületab ülempiiri (nt 5250), on koheselt Riigikogu liige ja iga saadik, kelle häälte arv langeb alla alampiiri (nt 4750), kaotab teatud aja (nt 14 päeva) möödudes saadikumandaadi.

* Kui saadik valitakse ministriks või peaministriks, saab ta omal äranägemisel nimetada Riigikogusse enda asendusliikme, kelle mandaat on pidevalt seotud saadiku otsusega ja saadikule antud valijahäältega.

* Praegusega võrreldes peavad fraktsioonide moodustamise reeglid olema erinevad.

Muidugi kaasneks sellise süsteemiga veel suur hulk arutamist vajavaid küsimusi, nagu kuidas käsitleda saadikut, kes on saandud kahe või rohkema mandaadi jagu hääli või kas saadikule antud häälte arv on avalik jne. Kuid, nagu öeldud, tegemist on üleskutsega aruteluks, mitte seaduseelnõuga.

Kommentaarid