From: Egle K��rats [mailto:Egle.Kaarats@sm.ee]
Sent: Monday, May 25, 2015 1:19 PM
To: Aivar Kokk; Monika Haukan�mm; Helmen K�tt; Viktor Vassiljev; Maire Aunaste; Dmitri Dmitrijev; J�ri Jaanson; Marika Tuus-Laul; Liina Kersna; Vilja Savisaar-Toomast
Cc: Aimi Kaldre
Subject: Sotsiaalministeeriumi jutupunktid t��tasu alamm��ra t�stmisel 1000 euroni
Austatavad,
Saadan teadmiseks t�nasel arutelul esitatud seisukohad.
Austusega
Egle K��rats
Kehtiva olukorra kirjeldus
27.02.2015 on Keskerakond esitanud Riigikogu juhatusele menetlemiseks
p��rdumise �1000 eurot miinimumpalgaks� ja p��rdumisele kogutud toetusallkirjad. P��rdumises m�rgitakse, et �Seda on vaja, et anda Eesti elanikele reaalne v�imalus
toime tulla viimastel aastatel h�ppeliselt kasvanud hindade ja kodukuludega. Sissetulekute m�rgatav ja tuntav t�us on v�ltimatu, et peatada v�ljar�nne, tuua Eestisse tagasi t��kohad ja t��inimesed ning taask�ivitada Eesti majandus.�.
Eestis kehtestatud miinimumpalk on �ks EL madalamaid, kuid peale nelja-aastast paigalseisu 278,02 eurol (2008-2011) on see t�usnud neli aastat j�rjest � 290 euroni 2012.
aastal, 320 euroni 2013. aastal, 355 euroni 2014. aastal ning j�udes 2015. aastaks 390 euroni (t��tasu tunnitasu alamm��raks 2,34 eurot).
V�rdluseks saab v�lja tuua, et
arvestuslik elatusmiinimum ehk absoluutse vaesuse piir oli 2013. aastal 205,3 eurot ning 2014. 203,44 eurot.
Juba neljandat aastat
on Eesti miinimumpalk Baltikumis k�rgeim.
Riigid, kus alampalk v�rreldes eelneva aastaga on muutunud �le 10%, ajavahemik 2012-2015 (allikas: Eurostat)
|
Riik |
2012
(�) |
2013
(�) |
Muutus 2012-2013 |
2014
(�) |
Muutus 2013-2014 |
2015
(�) |
Muutus 2014-2015 |
|
Bulgaaria |
138 |
159 |
14,8% |
174 |
9,7% |
184 |
5,9% |
|
Eesti |
290 |
320 |
10,3% |
355 |
10,9% |
390 |
9,9% |
|
Kreeka |
877 |
684 |
-22,0% |
684 |
0,0% |
684 |
0,0% |
|
L�ti |
286 |
287 |
0,3% |
320 |
11,6% |
360 |
12,5% |
|
Leedu |
232 |
290 |
25,0% |
290 |
0,0% |
300 |
3,6% |
|
Ungari |
296 |
335 |
13,4% |
342 |
1,9% |
333 |
-2,6% |
|
Poola |
336 |
393 |
16,7% |
404 |
3,0% |
410 |
1,3% |
|
Rumeenia |
162 |
158 |
-2,7% |
190 |
20,7% |
218 |
14,4% |
|
Suurbritannia |
1202 |
1250 |
4,0% |
1251 |
0,1% |
1379 |
10,2% |
|
T�rgi |
363 |
416 |
14,5% |
362 |
-12,9% |
424 |
17,3% |
|
Ameerika �hendriigid |
971 |
952 |
-1,9% |
911 |
-4,3% |
1035 |
13,6% |
K�ige suuremaid muutusi alampalgas (23-st riigist, mille kohta Eurostat alampalga andmeid aastate l�ikes on avaldanud) on viimastel aastatel toimunud Leedus, kus 2013. aastal t�usis alampalk
25% ning Kreekas, kus 2013. aastal langes alampalk 22%.
Eestis on alampalga t�us viimastel aastatel j��nud 10-11% juurde.
Alampalga saajaid oli EMTA andmetel Eestis:
2013.a. II kv 14 951 � 2,6% palgat��tajatest (alampalk 320 eurot);
2014.a II kv 15 554 � 2,7% palgat��tajatest (alampalk 355 eurot).
Keskmise brutopalga ja alampalga v�rdlus Eestis, 2010-2014 (eurodes) (allikas: Statistikaamet)
Alampalga osakaal keskmisest palgast OECD riikides, kus on kehtestatud t��tasu alamm��r, 2013. aasta (allikas: Eurostat)
V�rreldes teiste euroala riikide alampalga ja keskmise palga suhtega (sh Leedu ja L�ti), on Eestis erinevus nende kahe vahel suurem.
Eelduslik olukord t��tasu alamm��ra 1000-le eurole t�stmisel
T��tasu alamm��ra kiire t�us 1000-le eurole tundub teoorias kindlasti ahvatlev, kuid arvestame peab, et otseselt positiivsete m�jude k�rval on olemas ka negatiivsed tagaj�rjed. Antud ajaraami jooksul ei olnud
Sotsiaalministeeriumil v�imalik viia l�bi p�hjalikku anal��si, seega on j�rgnev arvamus, mitte anal��si v�i uuringu tulem.
T�na on kuut��tasu alamm��r Eesti 390 eurot. Kui t��tasu alamm��ra t�us oleks stabiilselt sarnane ka tulevikus (10% aastas), t�useks Eesti alampalk 1000 euroni aastaks 2025. J�rgnevalt toome v�lja alamm��ra
v�ga kiire t�usu eeldatavad positiivsed ja negatiivsed tagaj�rjed.
N�ited v�imalikest positiivsetest tagaj�rgedest:
-
valdav enamus t��tava liikmega leibkondadest t�na kehtivas suuruses toimetulekutoetuse saamisele enam ei kvalifitseeruks. 2014. aastal rahuldati
6897 sellist toimetulekutoetuse taotlust, mille puhul loeti sissetulekute hulka ka sissetulek palgat��st v�i muu t��tasu (see moodustas 6,8% k�ikidest aasta jooksul rahuldatud toimetulekutoetuse taotlustest);
-
v�heneks vajadusp�hist peretoetust saavate perede arv nende perekondade hulgas, kus �ks v�i rohkem pereliikmeid t��tavad. N�iteks 2015. aasta m�rtsis maksti vajadusp�hist peretoetust 1316 sellisele perekonnale, mille puhul oli v�hemalt
�he perekonnaliikme sotsiaalseks seisundiks m�rgitud �t��tav� (31,1% k�ikidest sel kuul vajadusp�hist peretoetust saanud peredest). T��tavaid perekonnaliikmeid oli nendes peredes 1417;
-
t��j�u v�ljar�nne pidurdub (suurema t��tasu otsingutel ei ole enam vaja minna v�lismaale t��le) ning Eesti muutub ahvatlevamaks riigiks v�ljast tulevatele t��tajatele;
-
inimeste ostuj�ud suureneb, tarbimine suureneb, majandus elavneb;
-
p�sima j��vad suurema konkurentsiv�imega ettev�tted, kes toodavad suuremat lisandv��rtust;
-
positiivne m�ju riigieelarvega. Mida suurem on t��tasu alamm��r, seda rohkem raha eelarvesse laekub.
Paratamatult on t��tasu alamm��r aga �ks osas kehtivast palgastruktuurist.
Seega, kui alamm��r t�useb, peab muutuma ka �lej��nud struktuur. 1000-eurose miinimumpalga osakaal 2014. aasta IV kvartali keskmisest brutokuupalgast oleks 96%. Kui alampalga ja keskmise brutokuupalga vaheline suhe j��ks alampalga t�stmisel 1000 eurole
�ldjoontes samaks (~33%), peaks eeldatavalt keskmine brutokuupalk t�usma ~3000 euroni. Igatahes t�useksid oluliselt t��andjate kulutused t��j�ule, mis toob kaasa n�iteks j�rgmisi
negatiivseid tagaj�rgi:
-
t��andjad, kes ei suuda end �mberstruktureerida, l�petavad tegevuse;
-
t��kohti ei looda ning t��tus kasvab;
-
teenused/tooted kallinevad ning arvestuslik elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse piir t�useb ning j�tkuvalt on rohkesti inimesi, kes vajavad toimetulekuks riigilt toetust;
-
riigieelarvekulud suurenevad, T��tukassa kulud suurenevad;
-
regionaalne ebav�rdsus suureneb.
Seisukoht
Madalapalgaliste toimetulek on valitsuse jaoks prioriteetne teema. Koalitsioonileppe punktist 2.1 l�htudes on loomisel madala sissetulekuga t��tavate isikute tagasimakses�steem. Leppe punkt 2.3 keskendub t��tasu alamm��rale. Selle
kohaselt soovib valitsus julgustada t��turu osapooli t��tasu alamm��ra t�stma nii, et nelja aasta p�rast oleks see v�hemalt 45% keskmisest t��tasust.
Prognoos � 45% keskmisest t��tasust
|
Aasta |
Keskmine palk* |
Alampalga osakaal keskmisest palgast |
Alampalk |
Muutus alampalgas, % |
|
2014 |
1001 |
35% |
355 |
|
|
2015 |
1049 |
37% |
390 |
9,9% |
|
2016 |
1104 |
39%** |
430 |
10,3% |
|
2017 |
1170 |
41%** |
480 |
11,6% |
|
2018 |
1246 |
43%** |
536 |
11,7% |
|
2019 |
1326 |
45%** |
597 |
11,4% |
*Arvutused p�hinevad Rahandusministeeriumi kevad 2015 majandusprognoosil ning **VV tegevusprogrammi punktil 2.3 (�Teeme r��biti riigipoolsete meetmete rakendamisega t��turu osapooltele ettepaneku t�sta nelja
aasta jooksul alampalk tasemele v�hemalt 45% keskmisest palgast.�). Prognoosi j�rgi t�useb alampalk stabiilselt 10-12% aastas ning on 2019. aastaks 597 eurot.
Seega t��tab valitsus selle nimel, et t��tasu alamm��r t�useks, kuid mitte nii radikaalse h�ppega nagu oleks alamm��ra t�stmine 1000-le eurole.
Valitsust innustavad ka Euroopa Komisjoni riigip�hised soovituse, kus tuuakse v�lja, et riik peaks panustama meetmetesse, mis soosivad madalapalgaliste sissetuleku t�usu ning Euroopa Sotsiaalharta � 4 l�ige 4 (�igus saada �iglast t��tasu),
antud l�iget ei ole Eesti ratifitseerinud, mis annab suunise, et t��tasu alamm��r peaks olema 60% riigi keskmisest t��tasust.
T��tasu alamm��rast r��kides ei saa kindlasti unustada t��turu osapooli, kes juba aastast 2001 on t��tasu alamm��ra kollektiivlepinguga kokku leppinud. Traditsioon on, et Vabariigi Valitsus kehtestab t��turu osapoolte kokkuleppes toodud
t��tasu alamm��rad hiljem ka oma m��rusega.
Valitsus ei plaani v�tta t��turu osapooltelt v�imalust t��tasu alamm��ra kokkulepet ka tulevikus s�lmida. Just t��turu osapooled on need, kes k�ige adekvaatsemalt saavad t��andjate v�imalusi ja t��tajate vajadusi hinnata ning annavad
sellele kokkuleppele legitiimsuse. Valitsus soovib osapooli toetada luues sobiliku keskkonna majanduse arenemiseks, mis omakorda tagab �ksikisikutele parema toimetuleku.
Oma 19.05.2015 edastatud avalikus p��rdumises Eesti T��andjate Keskliidule on
ka EAKL t�denud, et alampalga kokkuleppimine on sotsiaalpartnerite p�rusmaa, millesse riik saab panustada majandust toetavate meetmetega.
Samuti tehakse Eesti T��andjate Keskliidule ettepanek s�lmida t��tasu alamm��ra kokkulepe kaheks aastaks
suuruses, mis tagaks t��j�u taastootmise kodumaa pinnal, hoogustaks investeeringuid tootlikkuse kasvu ning samas
oleks enamusele Eesti t��andjatest majanduslikult j�tkusuutlik.
Egle K��rats
T��ala asekantsler
Sotsiaalministeerium