Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit

Mtü Eesti Roheline Liikumine,
  1. Sotsiaalkomisjoni seisukoht nr 1-6/18-52/3

    Rainer Vakra Keskkonnakomisjon Lugupeetud komisjoni esimees Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas keskkonnakomisjoni kirja ja kollektiivset poordumist ,,Eesti vajab pölevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk POXITit” oma 10.09.2018 istungil. Komisjoni istungil osalesid MTÜ Festi Rohelise Liikumise juhatuse liige ja Taastuvenergia koja juhataja Mihkel Annus, MTÜ Eesti Rohelise Liikumise energiaekspert Teet Randma, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare, Sotsiaalministeeriumi tööhöive osakonna nõunik Annika Sepp ja rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman. Sotsiaalkomisjoni arvates on tõstatatud teema oluline ja pöördujate mure on põhjendatud ning probleemide lahendamiseks oleks vaja kaaluda erinevaid aspekte. Komisjon keskendus oma arutelus eelkõige tööhõive ja tervisega seotud teemadele kuna sotsiaalkomisjonil puudub kompetents teiste teemade valdkonnas. Sotsiaalministeedumi esindaja andmetel on tööhõive ja töötuse seisukohast tegemist tundliku piirkonnaga. Kui registreeritud töötus kogu Eestis on alla 5%, siis Ida-Virumaal on 2017. aastal üle 10%. Kaevandamises on viimase 10 aasta jooksul töökohtade arv langenud 10 000-lt 2000-le. Seejuures on osa sektori tööjöust väljunud tööturult vanuse töttu. Tulenevalt sellest on sektori esindajad mures ka järelkasvu pärast, kuna tekkinud on kuvand, et sektor on sulgemisel ning noortel ei ole motivatsiooni ja teadmist, et tegemist on valdkonnaga, mida võiks tegelikult õppima minna. Põlevkivisektori töötajate palgad on üldiselt kõrgemad, kui Eesti keskmine palgatase, mis teeb nendele inimestele uute töökohtade leidmise keerulisemaks. Muutused sektoris toimuvad pidevalt ning sellega on tööpoliitikat kujundades ka arvestatud. Kindlasti teeb asja lihtsamaks see, et energeetika ja põlevkivi sektori ettevõtted on suurettevõtted ning neil endal on arvestatavad ressursid koolituseks ja tööjõu arendamiseks. Lisaks pakub ka Eesti Töötukassa teenuseid inimestele, kelle töökoht on ohus sektori arengute tõttu või enda tervise tõttu. Sellistel inimestel on võimalik minna uusi oskusi arendama. Lisaks on Iähiajal plaanis esitada ettepanek, et luua piirkondlik meede, mis teatud mãäral asendaks Ida-Virumaa töökoha loomise toetust. Rahvatervise aspektist lähtuvalt on tegemist komplekse piirkonnaga, kus on ka pärandreostus, tööstusmõjud, riskikäitumine jne. Uue põlevkivi arengukava raames on ette nähtud uued tervisemõju hindamise tööd, mis peaks põlevkivi ja tervisemõju mõju täpsemalt välja tooma. Plaanis läbi viia biomonitooring põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas. Samuti on kavas uurida joogivee kvaliteeti põlevkivi sektorile omaste saasteainete suhtes. Lisaks uuritakse laste sünniregistri andmeid (enneaegsed sünnitused ja laste kaal) ning töötatakse välja metoodika, millega seostada välisõhu seisundit ja laste tervise mõju. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja sônul on pôlevkivienergeetika muutumise protsess juba käimas. Hiljuti on vastu võetud kaks strateegilist dokumenti: kliimapoliitika põhialused ja energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2030. Need kaks dokumenti mäãravad suuresti ära, milline saab olema põlevkivi energeetika roll 2030. aasta ja 2050. aasta perspektiivis. ENMAK-i koostamine kestis aastaid ning see käsitleb ka taastuvenergia küsimusi. Eesti on juba täna Euroopa Liidu esimese kümne riigi hulgas taastuva osakaalu poolest ja saavutab tänaste prognooside järgi 31,32% taastuvenergia osakaalu kogu energia bilansis. 2030. aastaks on eesmärk võetud saavutada 50% taastuvenergia osakaalu. Tehnoloogia arenguga muutub põlevkivienergeetika puhtamaks ja keskkonda säästvamaks. Sektori tehnoloogia areng on viinud sinnamaani, et ka kaevurite hulk on vähenenud, lihtne töö muutub targaks tooks. Komisjoni arvates on lda-Virumaa tundlik piirkond ning komisjon näeb riske, et see võib tööturu olukorda oluliselt halvendada. Tegemist on niigi keerulise piirkonnaga ning sinna lisapinget juurde panna oleks vastutustundetu. Progress toimub igas sektoris ja igal pool ning põlevkiviga tegelemine kui selline ei kao ära ka 30 aasta pärast. Polevkivisektor ei kao, vaid muutub puhtamaks. Keskkonnakornisjon peaks kollektiivset pöordumist edasi arutama arvestades erinevate valdkondade mõjusid. Link allikale: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/ce49b88a-4b8b-43a8-88e4-ebbf45c77823

  2. Majanduskomisjoni seisukoht nr 1-6/18-52/3

    Rainer Vakra Keskkonnakomisjon Seisukoha andmine kollektiivsele pöördumisele "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit" Austatud komisjoni esimees Majanduskomisjon arutas sisuliselt Teie poolt arvamuse andmiseks läkitatud kollektiivset pöördumist oma 11. septembri avalikul istungil, kaasates arutelusse lisaks pöördumise algatajate esindajatele ka asjassepuutuvad riigi ja kohalike omavalitsuste esindajaid ja põlevkivisektori ettevõtjad. Kõikide osapoolte ärakuulamise järel jõudis komisjon üksmeelsele otsusele, et eraldi strateegiat põlevkivienergeetikast väljumiseks vaja ei ole ja sellekohane ettepanek ei leidnud toetust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Sester Esimees Lisa: MAJK_protokoll_nr_215_11.09.2018.bdoc Link allikale: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/a4537e74-636c-4de8-9b7e-55635c8bd3ed

  3. Riigikogu majanduskomisjoni istungi protokoll nr 215

    Algus 14.00, lõpp 15.48 Juhataja: Sven Sester Protokollija: Elis Themas Võtsid osa: Toomas Kivimägi, Arto Aas, Erki Savisaar, Jaanus Marrandi, Kristen Michal, Märt Sults, Raivo Põldaru, Tarmo Kruusimäe, Annaliisa Jäme (konsultant), Kaido Rosin (nõunik-sekretariaadijuhataja), Marin Daniel (nõunik), Piia Schults (nõunik) Kutsutud: Eesti Rohelise Liikumise energiaekspert Teet Randma, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus, Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman, majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ja energeetika osakonna juhataja Timo Tatar, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus, Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp, Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Tarmo Kivi, Arenguseire Keskuse nõukoja esimees Priit Rohumaa ja uuringute juht juhataja ülesannetes Meelis Kitsing, NarvaJõesuu Linnavolikogu esimees Veikko Luhalaid, Lüganuse vallavanem Andrea Eiche ja abivallavanem Krisli Kaldaru, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare, Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juhataja Andres Tropp ja regulaatorsuhete juht Jaanus Arukaevu, Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja aseesimees Meelis Eldermann, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee MTÜ juht Priit Mändmaa. Päevakord: 1. Arvamuse andmine keskkonnakomisjonile: kollektiivne pöördumine Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit Istung on järelvaadatav aadressil: https://youtu.be/dZfbh8RWoQ?list=PLU985AFYCOtNWEXSGwPK3oUA18yvAHU3u. Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus tutvustas pöördumise eesmärke. (Lisa 1) Ando Leppiman andis ülevaate põlevkivi sektori olulisusest Eesti majandusele, lisades, et Eesti investeerib keskkonnatasusid keskkonnaseisundi parandamiseks, kuid vaid 13% antud tasudest on läinud Ida-Virumaa projektidesse. Ühtlasi arvas, et aastal 2030 töötab sektor veel edasi. Ado Lõhmus rääkis Keskkonnaministeeriumi seisukohtadest, et Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmine on piisav ning ülereguleerimisel ei ole mõtet. Annika Sepp tõi välja tööhõive olukorra Ida-Virumaal ning tutvustas ümberõppe- ja koolitusvõimalusi, samas nentis, et Sotsiaalministeerium ei ole hetkel valmis nii suureks muudatuseks, mis järgneks põlevkivikaevandamise ja kasutamise lõpetamisele. Tarmo Kivi andis ülevaate Rahandusministeeriumi olulisimatest meetmetest piirkonna arendamiseks. Veikko Luhalaid rääkis kohaliku omavalitsuse perspektiivist põlevkivikasutusele ning selle mõjust piirkondlikule majandusele. Samuti tõi välja, et majanduslike probleemide kompleksse lahendamise korral oleks omavalitsus nõus toetama antud pöördumist. Andrea Eiche tõi välja Lüganuse valla seisukohad ning leidis, et kiire areng PÕXITi raames tooks kaasa negatiivsed mõjud vallaelanikele. Mait Palts arutles, kas Eesti vajab uut strateegiat põlevkivi energeetikast väljumiseks ning leidis, et selle asemel võiks pöördumise esitajad tegeleda olemasolevate strateegiate monitooringuga. Tõnis Vare andis ülevaate erinevatest arengukavadest, mis puudutavad põlevkivikasutust ning avaldas arvamust, et PÕXITit ei ole vaja. Andres Tropp mõtiskles tehnoloogiate jätkusuutlikuse üle ning leidis, et uut nn „paberit“ vaja ei ole. Samuti andis ülevaate põlevkivist elektri tootmise arengutest. Ahti Asmann tõi välja, et majanduslik kasu põlevkivist on suur ja keskkonnamõju on pigem lokaalne ning leevendusmeetmed on kasutusel. Samuti nõustus eelkõnelejatega ning leidis, et uut arengukava ei ole vaja koostada. Sven Sester tõi välja, et ettekandes oli juttu põlevkivisektoriga kaasnevast olulisest tervisemõjust kohalikele ning uuris kas praegusel hetkel on andmeid Ida-Virumaal elavate inimeste tervisenäitajate halvenemisest. Mihkel Annus täpsustas, et andmed on võetud Tartu Ülikooli uuringust. Annika Sepp ütles, et aastatel 2014-2015 tehtud uuringus on näha, et Ida-Virumaa inimeste tervisenäitajad on mitme näitaja poolest halvemad kui mujal Eestis ning põhjuseks võib olla põlevkivisektor, kuid samuti on mõjutajateks muud faktorid. Täpsema ülevaate saamiseks on plaanis jätku-uuringud. Jaanus Arukaevu tõi välja, et antud uuringu põhiautor on hiljem väitnud, et tulemused on mõjutatud haiguse diagnoosimise metoodika muutumisest ning samuti Ida-Virumaal aset leidnud korruptsioonijuhtumist. Lisaks sellele on vähki haigestumine antud piirkonnas väiksem kui Eestis keskmiselt. Veikko Luhalaid rõhutas, et haigused võivad olla seotud põlevkivisektoriga ning tervisemõjud elanikkonnale on kahtlemata suuremad kui mõnes metsandusega seotud maakonnas. Sven Sester soovis teada, kas pöördumise algatajad nõustuvad väitega, et Eesti on täitnud EL poolt seatud eesmärke kokkulepitust suuremal määral. Mihkel Annus tõdes, et Eesti on seatud eesmärgid täitnud ennetähtaegselt, kuid lisas, et suur roll on olnud soojussektoril ning kuigi üldmulje on hea, on siiski vaja veel palju tööd teha. Teet Randma lisas, et tänu põlevkivisektori kokkutõmbamisele, peale Nõukogude Liitu, vähenes CO2 kvoot, mis on riiki senini positiivselt mõjutanud, kuid küsimus tekib kuidas täita 2030 ja 2050 aasta eesmärke ning taandada kliimaprobleeme. Ühtlasi puudub majanduslikult maksimaalne huvi põlevkivisektorit käimas hoida. Ando Leppiman ütles, et Eestil on läbi energiamajanduse arengukava aastaks 2030 sätestatud väga konkreetsed taastuvenergia eesmärgid, nii elektri-, soojuse kui ka transpordikütuste osas ning aastal 2020 toodab riik 2 teravatt tundi elektrit, ehk 20% elektritarbimisest on taastuvelekter. Samuti tõi ta välja, et Eesti on üks kõige kiirema taastuvelektri osakaalu arenguga riik Euroopa Liidus ning aasta lõpuks tuleb esitada Euroopa Komisjonile juhtimisraamistiku direktiivi kohaselt riikliku energiakliima kava, mis sätestab, millised on 2030. aasta eesmärgid ja nende saavutamise viisid. Lisaks rõhutas ta, et põlevkivisektor ei sega taastuvenergia sektori arengut. Toomas Kivimägi tunnustas PÕXITi algatajaid nimevaliku eest, samuti tõi välja, et antud strateegia on AS Eesti Energia esindajate sõnul juba rakendusel ning uusi põlevkivielektrijaamu pole plaanis toota, lisaks sellele suletakse kolm kuni neli olemasolevat blokki, mille tulemusel põlevkivist elektrienergia tootmine väheneb. Peale selle rõhutas, et energiajulgeolek on väikeriigi jaoks väga oluline. Ühtlasi uuris, kui suur on põlevkivi energeetika osakaal täna AS Eesti Energia kogubilansis, kuivõrd Eesti on kõige vähem importenergiast sõltuv riik Euroopa Liidus. Ando Leppiman vastas, et vaadates primaar-ressursse on osakaal ligi 60% ning täpsustas, et primaar-ressurss on see, mida võetakse kas maa alt või tuuakse rongide ja laevadega kohale. Arto Aas nõustus Toomas Kivimägi’ga, väljendades tunnustust teema ülestõstmisel ning leidis, et uut strateegiat koostada ei ole vaja, kui trendid ja suundumused on juba omaks võetud. Samas nentis, et pöördumise nimevalik ei ole õnnestunud, kuivõrd BREXIT tugines valefaktidele ja emotsioonidele. Ühtlasi uuris kuidas on tagatud energiajulgeolek ilma põlevkivi kasutamata ning millist taastuvenergia liiki pöördujad eelistavad. Mihkel Annus vastas, et iga erineva allikaga elektrienergia tootmisel on omad plussid ja miinused, samas leidis, et tuuleenergial on Eestis perspektiivi, näiteks Lääne-Eestis merele paigutatuna, või siis soojussektoris, mis on tagatud koostootmisjaamadega, kus kasutatakse enamjaolt hakkepuitu. Oluline osa on ka elektrienergia salvestamisel. Lisaks sellele on oluline ühendus välisriikidega ja nõudluse-pakkumise nutikas reguleerimine, mis on kindlasti energeetika tulevik. Teet Randma selgitas, et algatajad ei ole pidanud vajalikuks uue arengukava koostamist, neid teemasid võiks katta ka energiamajanduse arengukava ning põlevkivi arengukava, kuid muret tekitavat see, et põlevkivi arengukava näeb ette kaevandusmahtude konstantse suurenemise kuni aastani 2030, mis ei ühti pöördujate ettepanekuga. Tarmo Kruusimägi soovis teada, milline energia oleks õige nutika Eesti kuvandile. Mihkel Annus vastas, et taastuvenergia oleks sobilik. Meelis Eldermann tõi välja, et põlevkivisektori arengul on oluline roll teaduse rahastamisel ning suurimaks väljakutseks on innovatsiooni jätkamine. Andres Tropp ütles, et põlevkivienergeetika näol Ida-Virumaal tuleb silmas pidada, et tegemist on Nõukogude Liidu pärandiga, kuna Narva jaamadest tarniti tol ajal elektrit Leningradi linnale. Tõnis Vare märkis, et välisinvesteeringute Eestisse tulemise kõige suuremad probleemid on energia hinnad ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Ahti Asmann leidis, et oluline on vahet teha, kas räägitakse põlevkivi kaevandamise vähendamisest või põlevkivi energeetikast väljumisest, kuna põlevkiviõli tootmine kuulub rafineerimise sektorisse, mida Euroopa Liit toetab. Teet Randma vastas, et kaevandusmahtudes peaks olema konkurents, mitte kõigil võimalus kaevandada, palju nad soovivad. Samuti väitis, et riik on alandanud ressursitasusid. Ando Leppiman lisas juurde, et riik ei alandanud ressursitasusid, vaid sidus kokku lõpptoote hinnaga, praegusel hetkel ajutiselt kerge kütteõli hinnaga, aga eelnõu on olemas, et teha kahe lõpptoote hinna põhiselt hinnastamist. Mis puutub põlevkivi, kui riigile kuuluva ressursi kasutusse andmist, siis selles osas on olemas maapõuepoliitika põhialused, mis näevad ette seda, et riik peaks suunduma kontsessioonipõhisele lähenemisele, kus ettevõtjad hakkavad ressursi kasutamiseks konkureerima. Tarmo Kruusimägi palus täpsustada, kelle arvates oleks nutika Eesti kuvandile taastuvenergia sobilik. Mihkel Annus täpsustas oma mõtet, et taastuvenergia kasutamine on mainekas ja populaarne. Teet Randma lisas, et Pariisi kliimakokkuleppega võeti vastu otsus vähendada kasvuhoonegaase, et tagada inimkonnale parem tulevik ning taastuvenergia rakendamine muutub ühe populaarsemaks. Timo Tatar leidis, et CO2 mõõdik on oluline ning vaadates energiamajanduse arengukava aastani 2030 on võrreldes 1990. aastaga vahe 70%. Samuti on Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid seadnud kõrgemale kui Euroopa Liidus ette nähtud. Mihkel Annus nõustus eelneva kommentaariga, samas leidis, et Eestil on veider võrrelda ennast aastaga 1990, kus majandus oli märksa energiaintensiivsem. Andres Tropp tõi välja, et lähtudes elektritootjate poolt AS-ile Elering esitatavatest tootmispiisavuse aruannetest, suletakse 2030. aasta perspektiivis 2/3 tänaseid põlevkivi otsepõletamise seadmeid ning palus mitte tuua võrdlusi 1990. aastaga. Ado Lõhmus selgitas, et tegemist on Euroopa Liidu tasandi kokkuleppega, mis tähendab, et aastaarvu ei lepitud kokku Eesti soovil meile soodsamas suunas. Samuti soovitas mitte võidelda kõikide arengute vastu, vaid vaadata, mis on üldsusele kasulik. Jaanus Marrandi nõustus eelkõnelejatega, kes leidsid, et PÕXIT juba toimib. Sven Sester võttis arutelu kokku nii, et kuivõrd kõik arutelus osavõtnud osapooled nendivad, et pöördumises välja toodud eesmärkide suunas liigutakse, on komisjon seisukohal, et uue strateegia koostamine ei ole hetkel vajalik. Otsustati: Mitte toetada pöördumises sisalduvat ettepanekut ja saata keskkonnakomisjonile vastuseks istungi protokolli väljavõte, kust on näha arutelu käik. (Konsensus – Sven Sester, Toomas Kivimägi, Arto Aas, Jaanus Marrandi, Kristen Michal, Märt Sults, Tarmo Kruusimäe) Link allikale: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/a4537e74-636c-4de8-9b7e-55635c8bd3ed

  4. Avalik arutelu Arvamusfestivalil - Kuidas on senised üle 30 rahvaalgatuse mõjutanud Eesti arengut?

    https://goo.gl/sxY5NQ Miks algatused vaibuvad ja ei kogu piisavalt allkirju? Kas ideed on head? Kas on usk, et allkirjast on kasu? Küsimust avati läbi kahe juhtumi, kus kõik osapooled olid esinduslikult kohal. Kogu arutelu on järelvaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=kJNjISeNtdE Moderaator Triin Vihalemm Algatus "Hoolduskindlustuse loomine" https://rahvaalgatus.ee/initiatives/6b8e7472-897a-430f-955a-0726f3c717a5 Arutelus: algataja Kai Saks, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esinaine Helmen Kütt ja Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse - Algatuse käigus on võimalus kokku tuua suur hulk inimesi võrdlemisi kiiresti. See näitabki, et see probleem on olemas. Komisjonis oli konsensus tuua algatus erakondade üleselt suurde saali riiklikult tähtsa küsimusena. - Oluline on tagasiside ja võimalus jälgida, mis algatusest on saanud. Algataja tunneb ka oma huvigrupi ees vastutust ning soovib seda anda. - Künnise ületanud algatused annavad signaali poliitikutele. Seda ei tohi alahinnata. Tänu sellele algatusele on vananeva ühiskonna teema tulnud jõudsalt valimisprogrammidesse. - Rahvaalgatust tuleb osata hoida pikema perioodi vältel. Vastuse otsimise protsess on pikk, kus info täieneb iga päev, millest lõpuks vastus kokku pannakse. - Protsessi käigus tekib probleemist parem ülevaade. Mis on see probleem, mida me lahendame? Mis on selle koostisosad? Mis on võimalikud lahendusvariandid? - Mis vormid teema aruteluks veel on? Mis juhtub peale seda kui algatus on läbinud 6 kuu pikkuse menetluse Riigikogu komisjonis. Ministeeriumidel tuleb jätkata kaasamisprotsesse. Arvestades ja olles teadlik vastutusest, et see, mis tulemusele ning kuidas sinna jõutakse, on signaal järgmistele algatustele. - Mis viib ühe algatuse Riigikogu suurde saali? Mis on selle algatuse tunnused? Teema on kompleksne ja puudutab paljusid osapooli. Komisjonis valitseb konsensus. Sellisel juhul ei saagi algatus olla liiga küps. Pigem hoiduda kartusest ja ideede esitamata jätmisest. - Kuidas allkirjad kogunesid? Tuleb leida kollektiivid, kes selle teemaga tegelevad. Kaasa tulevad professionaalsed sotsiaalsed võrgustikud, kes on algataja ümber. Oluline on (sotsiaal)meedia kaasamine ja partnerlus ühiskondliku debati käivitamisel. Selle abil saab laiem ring inimesi algatusest teada. Algatus "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit" https://rahvaalgatus.ee/initiatives/e05abc15-5e49-4205-bfb3-520ed6caf05 Arutelus: algataja Mihkel Annus, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Keskkonnaministeeriumi energeetika nõunik Mart Raamat - On hea leida oma Arvamusfestivali arutelule konkreetne väljunud, et välja käidud ideed ei jääks lihtsalt õhku. - Väljakutse on selgitada väga laia teemat, mis haarab palju valdkondi. Selleks oli vaja festivali järgselt teiste organisatsioonidega palju arutleda, et ühised argumendid sõnastada. - Seotud võrgustikes kogunes esimene hulk hääli kiiresti, kuid siis saabus hetk, kui oli vaja teavitustegevused süsteemselt läbi mõelda. Tuli kaasata uusi partnereid. - Mõnes valdkonnas on allkirjade kogumine lihtsam, kuna erialaliidud ja vabakond on organiseeritum. - Algatustel on erinevad kaalukategooriad. - Laia ühiskondlikku arutelu tekitavad algatused suunavad inimesi, kes varem valdkonna peale ei ole isegi mõelnud, oma seisukoha kujundama. - Kui tegu on mitmeid valdkondi haarava algatusega, siis on keeruline seda ühes komisjonis menetleda. Kaasatud on mitmed ministeeriumid, kes teevad analüüse ja siis tullakse jälle kokku ning arutatakse kuidas edasi. Olulise küsimusena kerkib üles probleemi määratlemine. See omakorda võib algse algatuse oluliselt ümber vormida. Kui algatus vormub menetluse käigus ümber, siis võib olla see märk sellest, et kõik osapooled on jõudnud parema arusaamiseni probleemist ja võimalikest lahendustest. See ei saa olla edukuse hindamisel määrav. - Menetleda on lihtsam ühele küsimusele keskenduvaid algatusi, mida saab hääletada - jah/ei. Kui tegu on keerukamate küsimustega, siis on kohe hea kokku leppida, et kohtumisi on mitu ja teemasid arutatakse järjest läbi. - Algatus annab tõuke teemadele, mis on ministeeriumide vahel pendeldanud, kuna puudub n.ö. selge omanik. Poliitikutel on võimalik võtta vastu poliitiline otsus ja siis ministeeriumid teavad, kuidas nende tööjaotus sellistel puhkudel käib. - Hea arutelukultuur ja lahendustele suunatus on sisuka debati eeldus. See motiveerib kõiki osapooli panustama. - Algatuseks ettevalmistudes ei ole vaja olla kõigiga kursis, mis Riigikogu ja ministeeriumid on heaks kiitnud (kõik arengukavad, strateegiad), kuna see on tavainimese jaoks ebarealistlik ülesanne. Tõde selgub menetluse käigus, kus vaadatakse, kas idee sobib olemasolevatesse kavadesse või mitte. - Praktika näitab, et 1000 allkirja on keeruline kokku saada. Arvestades, et Soomes on lävend 50 000 ja Lätis 10 000. Kas eestlaste passiivsus tuleb sellest, et levinud on usk, et nende algatused lähevad n.ö. musta auku? Või on usk, et riik juba tegeleb probleemiga? Rühmatöö tulemused Kuidas kogunevad allkirjad? - Algatustel võiks olla lihtne keel. - Kohe alguses tuleb välja tuua algatuse iva ja juhtmõte. - Algatuse tekst võiks olla mõistlikus mahus. - Teksti koostades tuleb mõelda, kellele see on suunatud, kes on sihtgrupp. - Tuleb mõelda ekspertidele, kes teemat valdavad ning (sotsiaal)meedias selle kohta arvamust võiksid avaldada. Kuidas jõuda suurema mõjuni, kuidas seda mõju määratleda? - On hea saavutus, kui Riigikokku jõuab teema, mis seal varem olnud ei ole. Ehk sellisel juhul on 1000 hääle künnise saavutamine maamärk. - Algatus saab mõjusamaks, kui Riigikogus on vastuvõtja, kes hakkab teema eestvedajaks. - Eksperdid, kes hakkavad teemal sõna võtma, aitavad probleemi paremini määratleda ning välja töötada alternatiivseid lahendusvariante. See lisab pöördumisele väärtust. - Avalikud sisuarutelud aitavad menetlusele kaasa, kuna liituda saab laiem ring eksperte. Arvamusfestivalil võiks ka edaspidi olla ala pühendatud menetluses olevatele aruteludele, kuna ka täna on jõutud jälle samm edasi.

  5. Avaliku istungi video

    https://www.youtube.com/watch?v=fgZ3Ze-IE80&feature=youtu.be

  6. Riigikogu juhatuse otsus

    Riigikogu juhatuse 2018. aasta 17. aprilli otsuse nr 71 „Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine“ muutmine Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 1529, Riigikogu juhatus otsustab: Muuta Riigikogu juhatuse 2018. aasta 17. aprilli otsust nr 71 „Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine“ ja edastada MTÜ Eesti Rohelise Liikumise 2018. aasta 11. aprillil algatatud kollektiivne pöördumine "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit“ menetlemiseks majanduskomisjoni asemel keskkonnakomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees

  7. Riigikogu juhatuse otsus

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 152 lõige 9, Riigikogu juhatus otsustab: võtta menetlusse MTÜ Eesti Rohelise Liikumise k.a 11. aprillil algatatud kollektiivne pöördumine "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit" ja edastada see menetlemiseks majanduskomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees

Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?

Kommentaarid

  1. Eesti Koostöö Kogu

    Vabandame vormindusvigade pärast

    Tundub, et rahvaalgatus.ee platvorm muutis avalikustamise käigus algatusteksti vormindust, duubeldades paari pealkirja. Vabandame selle pärast ning kinnitame, et tegeleme probleemi tuvastamise ja lahendamisega.

    1. Mikk

      Vea põhjustasime meie CitizenOS platvormi poolelt. Tänaseks on viga kõrvaldatud ja uute algatustega sellist probleemi ei tohiks esineda.

  2. Forannmust

    ei õnnestu allkirja anda

    tahaks PÕXITile oma värske ID-kaardiga allkirja anda, aga ei õnnestu. Mul on macbook pro, safari high sierra. tegin enda meelest kõik, mis installerid.id.ee -s ütlevad et tuleb teha. pildi järgi preference'ides peaks asi olema õige. aga ei lase allkirja anda! siis laadisin alla soovitatud Chrome 65, ekstra selle allkirja pärast. aga täpselt sama tulemusega. ma ei saa üldse aru, milles asi on, sest politseametis kinnitati mulle, et digiallkiri tähendab ID kaardi pinnide sissetoksimist (ma spetsiaalselt küsisin, ega seda ei pea kuhugi sisse panema, sest siia ei mahu ja apple'i lisad on kallid), ja ei midagi muud! miks ei saa ma siis seda teha, mis on selles keerulist, pangakaartide pinne saab ju toksida?! ühesõnaga, pool päeva on läinud, ja ei midagi. ja tulevik pole sugugi helgem. soovin teie üritusele edu. ann

    1. Maarja-Leena Saar

      Tere! Palun andke tõrkest teada läbi tagasiside akna (klikkige küsimärgil lehe all paremas nurgas). Siis saame aidata ja näeme, kus põhjus võib olla. Heade soovidega

  3. Indrek Tarand

    Võtke heaks!

    Ma pole veel kordagi pidanud täitsa käsi yles tõstma, aga teie sisuliselt õiget petitsiooni ei õnnestunud allkirjastada mitte yhegi brauseri abiga. Keegi neist ei suutnud minu ID kaarti lugeda....Aga kuna mul on palju muudki teha kui lakkamatult installida ja tõestada iseenda olemasolu, siis võite lugeda minu allkirja antuks...:) P.S. Teisi asju olen saanud ka täna digiallkirjastada...:)

    1. Maarja-Leena Saar

      Tere! Võis juhtuda, et uue veebilehitseja installimisel jäid pistikprogrammid (plug-in) sisse lülitamata ja siis veebilehitseja ei luba allkirjastada. Selleks, et me jaole saaksime, mis põhjus võis takistuseks olla, oleks ikkagi vaja läbi tagasiside (küsimärk all paremas nurgas) akna kirjutada. Meie kasutajatugi hoolitseb väga innukalt selle eest, et kõik pöördujad saaks oma allkirja antud! Kohalikult allkirjastades (ehk arvutis digidoc programmi kasutades - mitte läbi veebilehitseja) see tunda ei anna. PS! Praegu lisandub pidevalt allkirju ning tõrget meie süsteem ei näita. Parimate soovidega