Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimisest Eestis

Jaanus Nurmoja,

Kommentaarid

Teostatavusuuring peaks täpsustama ka 2016. aasta juunis läbi viidud Omnibus-küsitluse tulemusi

Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-uuringute AS Omnibus-küsitlusel juunis 2016 taheti vastajatelt teada, kui palju peaks riik neile igakuiselt maksma, et nad oleksid nõus oma palgatööst loobuma. Küsimus oli sõnastatud järgmiselt: "Kujutleme hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ning töölkäimisest võiks ka loobuda. Kas Teie oleksite nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju Te sel juhul sooviksite iga kuu riigilt raha saada?" Tulemused andsid mõningast aimu, kui paljud ja millise riigi poolt garanteeritud rahasumma puhul võiksid teoreetiliselt palgatööst loobuda (oleksid nõus seda tegema), kuid neist ei selgu, kui paljud neist nõustujatest kindlasti palgatööst loobuksid ning kui paljud neist omakorda valiksid sel juhul jõudeelu, vahetaksid tegevusala või katsetaksid ettevõtlusega. Vt http://www.kodanikupalk.ee/teataja/204 Samuti ei olnud küsimusest võimalik otseselt välja lugeda seda, et riigi poolt makstav rahasumma oleks tingimusteta põhisissetulek, st et seda makstaks sõltumata sellest, kas ja kui palju inimene saab palka või ettevõtlustulu. Seega võis (kuigi ei pruukinud alati) vastajale jääda mulje, et silmas peetakse taolise summa maksmist töötasu asemel tööst loobumise korral, mitte aga seda, et palgatöö tegija netosissetulek oleks riigi poolt makstava summa võrra suurem. Varem, sama aasta kevadel aga korraldas uuringufirma Dalia Research üle Euroopa Liidu põhjalikuma küsitluse suhtumisest põhisissetuleku ideesse. 64% vastanuist hääletanuks selle poolt. Tulemused näitasid sedagi, et kui EL kodanikele makstaks põhisissetulekut, mis oleks piisavalt suur katmaks inimeste põhivajadusi, siis loobuks kindlasti palgatööst 4% . Vt http://www.kodanikupalk.ee/teataja/167 Eesti küsitluse järgi oleks "teoreetilisi loobujaid" samas suurusjärgus (max 5%) juhul, kui riik maksaks 400-500 eurot kuus. Selles valguses näib, et eestlane ei erineks palju "eurokeskmisest", kuid see oletus vajaks kinnitust detailsema uuringuga.