Ettepaneku mõju osapooltele
Ettepanek on muuta Ülikooli seaduses õppekava maksimaalse nominaalaja pikkust (§ 27 lg2 ja § 28 lg2). Siis saavad ülikoolid töötavatele inimestele suunatud õppekavadele valida pikema nominaalaja. Pikem nominaalaja korral muutub realistlikumaks töötavatel inimestel õppekava õigeaegne läbimine ja sellega väheneb ka väljalangevus. Nominaalaja pikendamine on kasulik kõigile osapooltele. • Ülikooli jaoks: väheneb väljalangevuse %. Õpiraskustega õppurite haldamine suurendab ülikooli kulusid. • Tööandja poolt: Tööandja ei ole huvitatud õpiraskustes tudengile täiendava ’palgata’ puhkuse andmisest, sest niigi peab tööandaja võimaldama töötajale 30 päeva õppepuhkust aastas. • Õppija jaoks: Ebarealistliku õppemahu korral on raske ühildada õppetööd töö ja pereluga. Suure õppetöö mahu korral ei jõua süveneda piisavalt. Nii ei täida õppima tulemine oma eesmärki: töötav inimene soovib uusi teadmisi, mitte hädapärast miinimumhinnet.