Eesti Pensionisüsteemi sisuline muudatus

Siim Kobin,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 7 allkirja

993 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Peatatud: 7 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Kuna allkirjade kogumise algusest on möödas rohkem kui poolteist aastat, pole võimalik enam algatust uuesti allkirjastamisele saata. Seni kogutud allkirjad on ka anonüümitud.

Motiveerida nii tööandjaid kui töötajaid läbi märkimisväärsete maksusoodustuste pensioniealisi ühiskonnas suuremal määral rakendama ja võimalusel mitte jääma riikliku pensionisüsteemi koormama.

Ettepanek -

Anda võimalus pensioniealistel isikutel pensionile jäämise asemel käia tööl edasi, saades täieliku maksusoodustuse riiklikest tööjõumaksudest ja muudest seadusest tulenevatest kinnipidamistest nagu kogumispension ja töötuskindlustus. Jätta alles vaid sotsiaalmaksu osa, mis läheb riikliku ravikindlustuse katteks.

Põhjendus -

Kodaniku pensionile minnes kaotab riik paratamatult konkreetse isiku maksutulu ja asemele tekib koormus pensioni saaja näol. Selle asemel, et tõsta järjepidevalt pensioni iga ja veeretada olemasolevaid vahendeid ühest taskust teise, on otstarbekam teha pensionisüsteemi sisuline muudatus. Muudatus, mille tulemusena on pensioniealine isik, kui muidugi tervis seda võimaldab, motiveeritud pigem edasi tööl käima ja mitte hakkama koheselt pensionisüsteemi koormama. Samas maksusoodustus, mis motiveeriks ka tööandjaid eelistama sobivate kohtade peale just pensioniealisi töökäsi. Ja sellele lisaks leevendaks kas või osaliselt teravaid probleeme seoses riikliku ravikindlustuse vahendite puudujääkidega. 

Täiendavad selgitused kinnipidamiste lõikes:
·         Tulumaks. 20% brutosissetulekust on märkimisväärne summa. Selle täies ulatuses töötajale jätmine on oluline motivaator pensioniikka jõudes pigem edasi tööl käia. Kas või mõne teise lihtsama ameti peal. Tulemuseks on end ühiskonnas edasi rakendav, sotsiaalselt aktiivsem ja kindlate rutiinidega kodanik, kellel püsib ka tervis kauem korras ja mõistus terav võrreldes lihtsalt koju jääva kodanikuga. Taoline märkimisväärne netosissetuleku kasv võimaldab ka paremat toimetulekut võrreldes varasema teenistuse või hetkel kehtiva pensionisüsteemiga.  
Riigile on pensioniealiste tulumaksu kadu paratamatu, aga tekitades võimaluse see töötajale jätta, saavutame mitmekülgse positiivse tulemuse.
·         Kogumispension. Pensioni eas ei ole eriti otstarbekas pensioniks täiendavaid vahendeid enam koguda. Vähemalt kohustuslikus korras mitte.
·         Töötuskindlustus. Ei ole otstarbekas kinni pidada, kuna töötuks jäädes hakkaks jooksma pension. Täiendav osa töötasust jääb töötajale kätte ja tööandja poolne osa vähendab tööandja kulusid. 
·         Sotsiaalmaks. 33% brutopalgast on märkimisväärne osa palgafondist ja seda just kuluna tööandja jaoks. Selle olulisel määral langetamine taastab pensioniealiste konkurentsivõimet tööturul ja teevad neist atraktiivsemad töökäed just tööandjate silmis. Adresseerimaks pidevaid Haigekaasa puudujääke ja asjaolu, et just pensioniealised on tavaliselt keskmisest suuremad tervishoiuteenuste tarbijad, oleks otstarbekas jätta alles sotsiaalmaksu osa, mis suunatakse riikliku ravikindlustuse vahenditesse.

Praegu (kalkulaator.ee andmetel) läheb palgafondist 59.31% töötajale netopalgana ning 40,69% riigile ja pensionifondidele. Ettepaneku tulemusena jääks pensioniealisele, kuid edasi tööl käivale isikule 100% tema brutopalgast ja lisaks 13% läbi sotsiaalmaksu riiklikule ravikindlustusele. 

Muudatusel on mitmekülgsed positiivsed tulemused. Eeskätt töötaja suurema sissetuleku ja aktiivse elutempo säilimise näol. Maksusoodustuse tõttu atraktiivsem tööandjale ja sealt läbi leiavad pensioniealised laiemat rakendust ühiskonnas tervikuna. Riigi ja tööandja märkimisväärsed kokkuhoiud pensioni maksete ja tööjõukulude pealt. Tööandja ei kaota edasi töötava pensionäri näol veel nii pea temas leiduvaid kogemusi ja oskusteavet. Haigekassa sissetulekud vähemalt osaliselt säilivad pensioniealiste kodanike arvelt, leevendades eelarvepuudujääki ja seeläbi ka üldist tervishoiu olukorda riigis. Ja tõenäoliselt võib riik endale lubada ka pensioniea reaalsele tasemele tagasi toomist.

Kindlasti leidub ka erandeid ja seeläbi negatiivseid olukordasid ja alati leidub inimesi, kes üritavad süsteemi kuritarvitada. Aga vastav järelevalve ja meetmed on juba teine teema. 
 
Ettepanek adresseerib otseselt probleeme seoses madalate pensionitega, pensionäride vähest rakendamist, nende motivatsiooni ennast ühiskonnas rohkem rakendada ja konkurentsi võimet tööturul, riikliku ravikindlustuse puudujääki ja kaudselt kindlasti veel mitmeid teisi probleeme. Neid probleeme on juba avalikult lahatud päris põhjalikult ja siinkohal ei pea vajalikuks seda kõike refereerima hakata.
 
 
Maksu- ja pensionisüsteem ei peaks olema ühiskonnale koormav, vaid võiks olla pigem motiveeriv.

Kommentaarid

  1. Uue eakuse rahvakogu

    Kutsun teid esitama antud idee ka uue eakuse rahvakogule https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/ba7b37cd-a5c8-4950-8265-122b74de2abd Seal käsitletakse vanemaealiste hõive teemat süstemaatiliselt ning iga laekunud idee/algatuse kohta koostatakse ka mõjuhinnangud.

    1. Jah, plaanin teha seda. Pole veel jõudnud kuna Uue Eakuse Rahvakogu raames pole sobivat alajaotust, mis otseset kõiki selle ettepanku eesmärke adresseeriks. Ehk siis vajab enne veidi kohendamist.

  2. Riik kaotab praegu töötavate pensioniealiste pealt teenitava tulu

    Mulle ülaltoodud ettepanek tegelikult meeldib. Probleemne on üks eeldus ja probleemne on see eelkõige riigi / rahandusministeeriumi jaoks. Nimelt, kui ma õigesti aru saan, tugineb ülaltoodu eeldusele, et kõik pensioniealised kohe ka pensionile lähevad ning seega kaotab riik nende maksutulu. Tegelikkuses on üksjagu (täpset numbrit hetkel ei tea) neid, kes on küll pensioniealised, kuid töötavad edasi ka tänaste tööjõumaksude korral. Riigi poolt vaadatuna, kui rakendada ülaltoodud ettepanek automaatselt kõikidele pensioniikka jõudvatele inimestele, läheks selliste inimeste tänane maksutulu kaduma. Teiste sõnadega olekski vaja nüüd kasvõi tänaste numbrite pealt arvutada, et kas saadav kasu kaalub üles tekkiva kahju. Loomulikult tuleb ka arvestada, et inimeste käitumine hakkab uute reeglite raames muutuma ehk ma täiesti usun ettepanekus kirjeldatud stsenaariumit, et selline muudatus motiveeriks nii pensioniealisi tööl käima kui tööandjaid neid ka tööle võtma. Nii et kuigi see siin on esitatud vastuargumendina, siis printsiibis ma pigem toetan ülalkirjeldatud ettepanekut.

    1. Tekst võibolla jättis veidi vale mulje, aga pensioni ikka jõudes kohe pensionile jäämine ei ole kindlasti mitte ettepaneku eelduseks. Ma seda küll eraldi välja ei toonud, et teatud osa pensionäre töötab ka praegu pensioni ikka jõudes edasi. Ettepanek lihtsalt võimaldaks ja motiveeriks rohkematel seda teha. Mingil määral on see muidugi maksutulu kaotus, samas pensioni väljamakseid hoiab jällegi kokku.. aga isiklikult hindaks, et praegusel ajal on see pigem suhteliselt väikene osakaal. Suurenenud sissetulek maksusoodustuste näol suurendab tarbimist ja riik saab oma osa kaudselt läbi tarbimismaksude nagu käibemaks, aktsiisid jne. ikka kätte. Aga sellegipoolest tänud tähelepanu suunamise eest.

Olen lugenud läbi algatuse "Eesti Pensionisüsteemi sisuline muudatus" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
NimiIsikukoodAllkiri