Rongiühendus kõigile mandri maakonnakeskustele

Triin Tammert,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 217 allkirja

783 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Peatatud: 217 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Kuna allkirjade kogumise algusest on möödas rohkem kui poolteist aastat, pole võimalik enam algatust uuesti allkirjastamisele saata. Seni kogutud allkirjad on ka anonüümitud.

Soovime inimeste liikumismugavust ja keskkonnasõbralikkust silmas pidades, et riik tagaks kõikidele mandril asuvatele maakonnakeskustele rongiühenduse pealinnaga.

Eriolukord ja mobiilse positsioneerimise kaardid näitasid, et inimesed eelistavad võimalusel veeta rohkem aega oma Eesti eri piirkondades asuvates (maa)kodudes. Samas näitas see ka eriti just bussiühenduste haavatavust ning mugava, kiire ja keskkonnasõbraliku rongitranspordi eeliseid (kus lisaks on lihtsam 2+2 reeglit järgida).

Lisades sinna juurde riigi laenud ja abipaketid, vabanenud tööjõuressursi ja odavnevad ehitushinnad, on ideaalne aeg teha ära suur ja oluline regionaalarengut toetav raudteeprojekt ning tagada rongiühendus kõigile mandril asuvatele maakonnakeskustele.

Mandri-Eestis on neli maakonnakeskust, mida see algatus otseselt puudutab:

  • Haapsalu, millel on olnud rongiühendus ja kuhu on Turbast mööda olemasolevat raudteetrassi 47 km (selle valmis ehitamise hind oli 2019. aastal hinnanguliselt 65 miljonit eurot), Tallinnast Haapsallu on 102 km.
  • Pärnu, Eesti suuruselt neljas linn, millel on olemas seda Tallinnaga ühendav kehvas tehnilises seisus raudtee (139 km), kus lõpetati rongiliiklus 2018. aastal; lisaks on Pärnul lootus ülikiirele Rail Balticule (119 km).
  • Paide, mille kaugus rongiühendusega Türist on 25 km ja Tallinnast 85 km.
  • Võru, mille kaugus rongiühendusega Põlvast on 25 km ja Tallinnast 250 km. Teoreetiliselt on olemas ka sünergia võimalus olemasoleva Riia–Pihkva raudteega

Korraliku kiirrongiühendusega on Haapsalust, Pärnust ja Paidest sõiduaeg Tallinna alla ühe tunni. Seega muutub täiesti arvestatavaks variant elada neis armsates väikelinnades ning käia Tallinnas kas või iga päev rongiga tööl.

Võru jaoks on aga suur võit seegi, et seni ühistranspordiga ligi neljatunnine sõiduaeg Tallinna lüheneb kolmele tunnile. See muudab mugavamaks kohalike sagedased käigud Tallinna ja Tartusse, samuti kasvatab siseturismi.

Menetlusinfo

Kommentaarid

  1. Asjade seis

    + Haapsalu/Rohuküla suunas asjad liiguvad, lootust on 2026. aastal rongiga Haapsallu sõita: https://www.err.ee/1132957/aas-haapsalu-raudtee-rohukulani-voiks-valmida-aastaks-2026 + Pärnusse on lootust rongiga saada samuti aastal 2026: http://www.railbaltic.info/et/projektist-rail-baltic/tapsem-ajakava + Vahepeal on selgunud, et seoses uue kiirteega muutunud bussiliiklusega vajab Paide ka vägagi 25 km pikkust raudteeharu ja rongiühendust - "Olukorras, kus Tallinna ja Tartu vahel sõidab ööpäevas ligi 40 bussi, saab Paidest Tartusse sõita vaid kolmel korral. /.../ Et Paidest õhtul Tallinna saada, tuleb minna Türile ja rongile, sest bussiga on see võimatu." https://maaleht.delfi.ee/uudised/uued-kiirteed-loovad-kulade-elurutmi-aastateks-sassi-riik-teeb-mis-tahab-ja-mina-panen-uksed-kinni?id=90841147&fbclid=IwAR15AZo2XfcePdkUUnCfFLc8Zx24JoU92C3nZdJkMD56weotpfD4ELoBL5E + Samuti ootab Võru oma 25 km pikkust Põlva-Võru raudteeharu, mille saab ühtlasi ühendada Riia-Pihkva raudteega.

    Olen lugenud läbi algatuse "Rongiühendus kõigile mandri maakonnakeskustele" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
    NimiIsikukoodAllkiri