Tervisliku vananemise kontseptsioonUus Eakus

Kadri Orula,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 141 allkirja

859 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Peatatud: 141 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Kuna allkirjade kogumise algusest on möödas rohkem kui poolteist aastat, pole võimalik enam algatust uuesti allkirjastamisele saata. Seni kogutud allkirjad on ka anonüümitud.

Ettepanek

Euroopas ning mujal maailmas on aktuaalne rääkida tervislikust ja aktiivsest vananemist (healthy and active ageing). Eestil on vaja teiste riikide eeskujul ning juba olemasolevate suuniste ja juhiste (näiteks World Health Organisation, European Commission) alustel luua tervisliku vananemise kontseptsioon, mida saab integreerida rahvastiku tervise arengukavasse. 

Tervisliku kontseptsiooni esitamine arengukavas annab võimaluse toetada nii riiklikult kui ka EL vahenditest algatusi ja tegevusi tervisliku vananemise kontseptsiooni rakendamiseks. Näiteks võib tuua terviseedenduse kampaaniad ja projektid tervisliku vananemise teemadel, juhised ja soovitused tervislikuks vananemiseks, võrgustike loomine tervisliku vananemise toetamiseks - kaasates riiki, kohalikke omavalitsusi ja ka erasektorit. 

Ühe konkreetsema näitena võib tuua võimaluse füüsilise aktiivsuse ja treeningutel osalemise toetamiseks - vastava võrgustiku loomise tervishoiusektori ja spordiklubide vahel, luues niimoodi rohkem võimalusi kesk- ja vanemaealiste treeninguteks, liikumisnõustamiseks. Tervisliku vananemise kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine saab olla baasiks nn liikumisretsepti juurutamise võimalikkusele (perearsti suunised füüsiliseks aktiivsuseks). Et vanemaealised (pensionärid) on hinnatundlik sihtgrupp, siis nimetatud kontseptsiooni riiklik rakendamine võiks luua võimalused ka rahalise toetuse eraldamiseks antud sihtgrupi treeningutes osalemiseks. 

Kindlasti ei tähenda tervislikult vananemine vaid füüsilise aktiivsuse propageerimist. Tervisliku vananemise kontseptsioon peab hõlmama arusaamist ja juhiseid nii füüsilise, vaimse kui ka sotsiaalse tervise toetamiseks laiemalt (sh toitumine, füüsiline aktiivsus, stressi vältimine, hea uni jm). Kindlasti võiks tervisliku vananemise kontseptsiooni arutelu olla avalik, kaasates (tulevast) sihtgruppi, erinevaid eksperte (sh väliseksperte) jm asjasse puutuvaid isikuid, organisatsioone. Samuti vajab kontseptsiooni tutvustamine ja rakendamine arvamusliidreid, keda rahvale heaks eeskujuks tuua.

Põhjendus

Tervislikult vananemine looks Eestis riiklikult reguleeritud raamistiku vanemaealiste elukvaliteedi säilitamiseks (miks mitte ka tõstmiseks) läbi tervislike eluviiside toetamise, mis omakorda loovad võimalused olla ka sotsiaalselt aktiivsem. Näiteks: osalemine erinevates liikumisvormides (treeningutes) ning ettevõtmistes pakub suhtlemise võimalust eakaaslastega, annab kuuluvustunde; samuti hoiab vaimu värske, et püsida võimalikult kaua tööturul ja osaleda elukestvas õppes. 

Tervisliku vananemise kontseptsiooni väljatöötamine ning riiklikult rakendamine ja toetamine on võimalus riigile tulla toime vananeva elanikkonnaga (kasvab tervelt elatud eluaastate arv, inimesed on kauem terved ja töövõimelised) ning loob võimalused koostööks nii avaliku kui ka erasektori vahel (nt tervishoiusektori ja spordiklubide vaheline koostöö).

Inimesed elavad kauem ja seepärast on oluline olla võimalikult terve võimalikult kõrge eani, et püsida aktiivne nii tööalaselt kui sotsiaalselt, säilitades head elukvaliteeti võimalikult kaua. Tervislikul eluviisil (füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, hea uni, stressi vältimine) on arvestatav mõju inimese heaolule, et püsida võimalikult hea füüsilise kui ka vaimse ja sotsiaalse tervise juures kogu eluaja vältel. Tervislikult vananemine on üks võimalus tulla toime muudatustega, mida põhjustab elanikkonna vananemine. On ilmselge, et nii lapsepõlves kui nooruki- ja täiskasvanueas kujunenenud eluviisi harjumused rajavad vundamendi tervisele vanemas eas. On oluline, et head ja tervislikud harjumused jätkuksid ka vanemas eas. Küll on vajalik pöörata tähelepanu vananemisega kaasnevatele muudatustele inimorganismis ja tervislikus seisundis üldiselt ning leida parimad võimalused tervise hoidmiseks ja säilitamiseks vanemas eas.

Oma eluviisi tervislikumaks muutmiseks pole kunagi liiga hilja! Tervisliku vananemise kontseptsioon toetab iga kodaniku tervise- ja elustiilivalikuid just vanemas eas, et püsida vitaalne ja terve!

Menetlusinfo

Kommentaarid

  1. Kontseptsioonist üksi on vähe, on oluline, kuidas seda välja töötakse ja kas seda ka ellu viiakse

    Kui inimesed ei osale kontseptsiooni väljatöötamisel, siis hakatakse selle vastu võitlema, nagu see juhtus magusamaksu jms. Meil on juba praegu palju erinevaid kontseptsioone ja soovitusi, mida aga ei järgita. Esimese sammuna oleks hea, kui arvamusliidrid ise oma käitumisega eeskuju näitaksid. On oluline, et ei piirduta spordiklubide jm toetamisega, sest tervislikult saab vananeda ka väljaspool spordiklubisid. Pigem võiks toetada terve eluviisi klubisid, et tervet eluviisi harrastav inimene ei tunneks ennast valge varesena. Terve eluviis tähendab lisaks aktiivsele liikumisele ka tasakaalustatud toitumist, õigel ajal (kell 22 õhtul) magama minekut jm

    1. Aitäh kommentaari eest! Kindlasti pole mõeldud tervisliku vananemise kontseptsiooni all vaid füüsilise aktiivsuse propageerimist - tegemist on ühe näitega. Kontseptsioon hõlmab nii füüsilist, vaimset kui sotsiaalset tervist ehk inimese kogu heaolu, et olla terve ja vitaalne. Arvamusliidrite ning eeskujude olemasolu on samuti väga vajalik nüanss, mida tuleb arvesse võtta.

  2. Eakate teema käsitlemisel puudub süsteemsus

    Eakuse rahvakogu raames on algatatud ridamisi vajalikke ideid alates tervisliku vananemise kontseptsiooni väljatöötamisest, teenusmajade loomise soodustamisest, hoolduskindlustuse loomisest, vanemaealiste vabatahtliku tegevuse soodustamisest kuni seeniortöö elukutse ja valdkonna väljaarendamiseni. Kõik nimetatud ja veel paljud teised on pandud hääletamisel ning on kogunud erineval määral hääli, milledest vaid mõned on ületanud nõutava 1000 hääle piiri, mis tagab küsimuse lähetamise Riigikogu menetlusse. Kui edasi tegeletakse vaid nende teemadega, mis said nõutava arvu hääli, siis jäävad mitmed olulised eakatega seotud teemad Riigikogus käsitlemata. Näiteks pole mõeldav, et hoolduskindlustuse loomist või teenusmajade rajamist saab kujundada ilma tervisliku vananemise kontseptsioonita. Liiga paljude teemade korraga rahvahääletamisele panek on killustanud hääletajad ning kahandanud võimalusi, et Riigikogus eakate teemaga hakatakse senisest tõsiselt tegema. Sellepärast on vaja, et Koostöö Kogu koos ekspertidega töötaks välja tervisliku vananemise kontseptsiooni sellise projekti , mis süsteemselt ühendaks erinevaid pakutud ideid eakate probleemide reaalseks lahendamiseks Eestis.

    1. pealesurutud elustiil ?

      Ei mõista täpselt mida siin taga aetakse, kõik võimalused inimesel tervislikult elada on Eesti riigis olemas, info selle kohta on ka laialt olemas nii meie enda kirjanduses kui ka laiemalt internetis.

      Olen lugenud läbi algatuse "Tervisliku vananemise kontseptsioon" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
      NimiIsikukoodAllkiri