Lageraied Ajalukku

Eesti Metsa Abiks MTÜ,

Kommentaarid

Eesti Metsa Abiks MTÜ

1. Vähendada lageraielangi maksimumsuurust riigimetsades ühele hektarile praeguse 7 hektari asemel.

Riigimetsa ja erametsa staatus on erinevad, sest erametsades tuleb leida tasakaalupunkt omaniku huvi ja avaliku huvi vahel. Riigimets on samas puhtalt avaliku huvi objekt, arvestades, et rahvas on kõrgeimaks riigivõimu kandjaks ning Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on avalik asutus, millel on sellest lähtuv kohustus tegutseda avalikkuse huvides. Küsitlused on näidanud, et Eesti rahvas väärtustab metsa ökoloogilisi, süsinikku siduvaid, rekreatiivseid ning kultuurilisi väärtusi puidutulust kõrgemalt1. Usume, et rahva väärtusahel peaks kajastuma ka riigimetsa majandamise viisides. Metsanduse arengukava probleemikorje jooksul on tõstatunud mitmeid lageraiemajandusega seotud probleeme2. Ka tunnustatud maastikuökoloog Anneli Palo on leidnud, et umbes poolt kogu Eesti metsast peaks püsimetsana majandama3. Palo leidis küll, et lageraieid võiks lubada ökoloogiliselt vähemväärtuslikes, endistele põllumaadele rajatud metsades, ent riigimetsa alade püsimetsana majandamine oleks juba suur samm õiges suunas. Püsimetsana majandades välja raiutud või väljalangenud puud asendatakse või asenduvad looduslikult pidevalt uutega. Just püsimetsandusest lähtudes oleme teinud ettepaneku piirata lageraielankide maksimumsuurust riigimetsades praeguselt 7 hektarilt ühele hektarile. Varasemate metsaseaduse muudatustega on raietingimused aina leevenenud, paraku on sellised arengud põhjustanud meie maastikes üha suuremate ja ökoloogiliselt vaeste lagealade teket4. Ka Maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus on möönnud, et püsimetsandust võiks meie metsades kohata tänasest rohkem ning kiitnud selle keskkonnakaitselisi ning muid, rahaliselt raskestimõõdetavamaid positiivseid omadusi5.

    Tahad algatusega kursis olla?